Kalevi suursõit 1959–2006: motomeelsete laulupidu
Spordiselts Kalev korraldas meistersportlase ja treeneri Richard Lauri eestvedamisel esimese suursõidu 20. septembril 1959 Tallinnas Iru-Lükati–Kloostrimetsa ringil. Laur tahtis selle nimetada Eesti autoklubi mootorrattasektsiooni 1933. aastal algatatud ringrajavõistluste järgi Eesti suursõiduks, kuid see ei läinud läbi. Nii saigi võistlusest Kalevi suursõit, mis esimesel korral oli tollase tava kohaselt pühendatud Tallinna vabastamise 15. aastapäevale.
Eestlaste teine laulupidu
Samal, 1959. aastal vändati mootorrataste ringrajavõistlustel ka mängufilm “Vallatud kurvid”, mis tõstis motospordi populaarsust veelgi. Spordikommentaatori rollis oli seal Gunnar Hololei, kelle valjuhäälditest kaikuv hääl kuulub kümnete tuhandete eestimaalaste mälestustes lahutamatult Kalevi suursõidu juurde. Hololei sai filmis spordikommentaatorina esineda teinegi kord – ka 1972 valminud “Noor pensionär” viis Muhu rahvariides “neiu” Ervin Abeli ja vaatajad otse laulupeolt Pirita-Kose– Kloostrimetsa ringrajale.
Just laulupeoga võrdlevad paljud võistlejad ja pealtvaatajad õhkkonda Kalevi suursõidu esimestel aastakümnetel, 1960. ja 1970. aastatel. Pakkumised, palju võis tipphetkedel Pirita-Kose–Kloostrimetsa raja ääres inimesi olla, algavad 100 000-st ja lõpevad 180 000 juures.
“Kalevi suursõitudega tuleb alati meelde tohutu rahvahulk, mis kogunes ringraja äärde juba varakult,” räägib Gunnar Hololei. “Mõned fanaatikud tulid isegi mitu tundi enne sõidu algust, söögid-joogid kaasas.”
Kalevi motoklubi kauaaegne majandusjuhataja Vello Ambus, kes oli suursõidu korraldusmeeskonnas 1967. aastast kuni viimase võistluseni 2006. aastal, mäletab, et omal ajal tulid maainimesed kaskedega kaunistatud veoautode kastis kohale juba reedel ja panid raja äärde telgid püsti.
Tollal kestis viimastel aastatel ühepäevaseks kärbitud suursõit kolm päeva – reedel olid treeningud ja laupäeval-pühapäeval võidusõidud. Söök oli inimestel omal kaasas või osteti kohapeal ühest paljudest kioskitest. “Raja äärde toodi ikka parem kaup välja, vorstid ja muu kraam, isegi õlut müüdi,” meenutab Ambus.
Kõige paremad vaatekohad olid kurvides, eriti Rummu kurvis, aga kogu rada oli rahvaga palistatud. Hololei jutustab, et alguses olid start ja finiš Metsakalmistu esimese värava juures, kus oli küllaltki terav kurv, ja siis oodati suure huviga, kes sealt Kalmistu kurvist kõige enne välja tuiskab.
Kuigi sõidud olid Hololei sõnul alati põnevad, kerkivad tema mälestustes eriti selgelt esile need, kus võistlesid meie Johannes Tomson ja üks Nõukogude Liidu läbi aegade kõvemaid sõitjaid Jevgeni Gringaut. “See oli omaette klassist – nii kes keda kui ka Eesti-Vene võistlus.”
Erinevalt raja ääres õlut “libistavatest” pealtvaatajatest olid Hololeile Kalevi suursõidud pingutavad tööpäevad. “Tegime raadiosse otseülekandeid kogu päeva – hommikust kuni õhtul võistluste lõpuni. Ma ei olnud muidugi üksi, minu kõrval olid Valdo Pant, Jüri Miller, Tiit Rääk, hiljem Harri Matskin.”
Kalevi suursõidu kommentaatori legendaarseks saanud nali “Ja mehed tulevad kurvist, Till pikalt-pikalt ees” (sõitja nimi oli Indrek Till), mida enamasti Hololei suhu pannakse, pärineb hoopis kadunud Jüri Millerilt.
Soomlaste murdmine
Eesti 20. sajandi parim naismotosportlane Luule Tull, kes hakkas ringrada sõitma 1960-ndate lõpus, ütleb, et kuigi võistlusi oli tollal pea igal nädalavahetusel ja motosportlasele oli väga olulisel kohal ka Nõukogude Liidu meistrivõistluste etappidel sõitmine, oli Kalevi suursõit Eestis ikka see kõige tähtsam võistlus.
“Ega ma esiteks ikka ei võitnud, aga pärastpoole tuli neid rohkem – kuidas kunagi, alati ju võita ei saa,” räägib Tull, kelle paremate sõitude ringiajad 175-kuubikuliste klassis olid meestega üsna võrdsed. Viimati sõitis ta Kalevi suursõidul veel 1990-ndate alguses ja esikoha pärja sai kaela kokku kümnel korral (enamat on suutnud vaid kaks meest).
Ka teine legendaarne motosportlane Lembit Teesalu (kelle käes on Kalevi suursõitude absoluutne rekord 18 võiduga) mäletab pinget – peaasi, et tehnika alt ei veaks, sest pealtvaatajate ootused olid nii kõrgel, et pärast katkestamist poleks julgenud enam nägu näidatagi.
Teesalu eredaimaks võiduks oli soomlaste ülemvõimu murdmine. Alates 1960. aastast oli Kalevi suursõit rahvusvaheline ja külalisvõistlejad tulid põhiliselt Soomest. Eestlased vaatasid suurte silmadega soomlaste varustust (ja miilits valvas, et keegi nendega rääkima ei läheks) ning jäid rajal soomlastele alla, sest Nõukogude tehnikast ja Leningradis valmistatud rehvidest polnud välismaistele konkurentsi. Kümmekond aastat järjest oli rajal võidutsenud Kari Lahtinen. Aga siis õnnestus Lembit Teesalul soomlastelt salakaubana hankida osadeks lahti võetud Yamaha mootor, vahetuskaubana tööriistade ja Vana Tallinna pudelite eest.
Mootor pandi kodumaisele Vihuri raamile ja kuigi kõik said aru, et välismaine mootor ei sadanud armeespordiklubi eest võistelnud Teesalule taevast kätte, ei hakanud ükski ametnik uurima ka, kust või kuidas. Nii väga oli oodatud eestlase võitu, mis 1976 Vihur-Yamahal lõpuks ka tuli. Ning Kari Lahtineni enam Eestis sõitmas ei nähtud. Aga Lembit Teesalu osales ja võitis Kalevi suursõidul veel 2004. aastal 58-aastasena ja tegi siis 250-kuubikuliste klassis ära soomlasele Aimo Heinonenile.
Superbike’ide klassis võttis tookord soomlaselt Harri Maikolalt esimese võidu Hanno Velt, kes suutis esimese sõitjana võita Kalevi suursõidu kolmel aastal järjest (2004, 2005 ja 2006).
Suursõit kolib Tabasallu
•• Jaanuaris otsustas mootorispordi- ja turismiklubi Kalev, et Kalevi suursõitu Pirita-Kose–Kloostrimetsa ringrajal enam ei korraldata. Klubi direktor Toomas Ristlaan nimetab peamisteks põhjusteks raja ohtlikkust, mille pärast ei taha võistlejad enam Kalevi suursõidule tulla, ning kuna võistlejaid on vähe ja mootorispordiüritusi korraldatakse suviti peaaegu igal nädalavahetusel, on ka pealtvaatajate arv kahanenud mõnele tuhandele. “Kellele me seda suursõitu niimoodi korraldame?” küsib Ristlaan.
•• Sel suvel jääb Kalevi suursõit ära, aga mootorispordi- ja turismiklubi Kalev kavatseb ümber ehitada Tabasalu vana kardiraja, et seal tuleval aastal Kalevi suursõit taaselustada. (Pirita-Kose– Kloostrimetsa tänavasõiduraja ümberehitamine ei tule kõne alla, sest maha tuleks võtta sadu puid, aga parkmets on kaitse all.)
•• Eesti üks nimekamaid ringrajasõitjaid Hanno Velt, kes eelmise aasta võidu järel teatas, et loobub edaspidi Kalevi suursõidul osalemast, kommenteeris, et 1,8-kilomeetrisel Tabasalu rajal ei saa superbike’id küll viienda ja kuuenda käiguga sõita, ent seda pole vajagi – vaja on koolitusrada noortele, et ringrajasõit madalseisust välja tuua.
Arve ja fakte Kalevi Suursõitude ajaloost
•• Pikim võistlusrada (8646 meetrit), kus Kalevi suursõite on korraldatud, on Iru-Lükati-Kloostrimetsa ring. Rajal toimus 1959. aastal esimene Kalevi suursõit.
•• Lühim võistlusrada (4422 meetrit) oli Vanamõisa-Ojaküla ring Tartus, kus Kalevi suursõit korraldati 1961. ja 1963. aastal. Lisaks on Kalevi suursõit toimunud korra Viljandis ja 1978. aasta 1.-2. juulil võisteldi Vana-Võidu ringrajal.
Kolmel aastal (1964, 1979 ja 1984) Kalevi suursõitu ei korraldatud.
•• Läbi aegade on Suursõidul võisteldud mootorratastega 32 võistlusklassis, neist kahes noorte ja naiste masinaklassides ning neljas külgvankriga klassis. Autodega on võisteldud 19 klassis, lisaks sõideti 1994. aastal lühikesel ringil kartautodega klassides Raket ning vormel-C.
•• Kõige varem on suursõit toimunud 26.-27. mail 1962 Tallinnas ja kõige hiljem 9.–10. oktoobril 1965 Tartus.
•• Kalevi suursõite on läbi aegade võitnud mootorrataste klassides 233 võidusõitjat, neist 13 naissportlast.
•• Suurim arv startijaid ühes võistlusklassis oli 1983. aastal 350 cm3 B- ehk sportmootorrataste sõidus, kus rajale tuiskas 38 mootorisportlast.
•• Vähim startijaid (kaks) oli 1960. aastal 175 cm3 masinaklassis ja 1961. aastal 125 cm3 masinaklassis.
•• Meie ringrajasõidu korüfee Lembit Teesalu on ainsana võitnud Suursõite nii mootorratta sadulas kui kahel korral ka vormelauto roolis. Teesalu on võitnud kokku 18 esikohta ja on seega läbi aegade suursõitude edukaim võistleja. Väsimatu mootorisportlane on võistelnud Suursõitudel viiel kümnendil, esimest korda 1965 ja viimati 2004. Jüri Raudsikul on kirjas 15 esikohta, edukaimal nais-sportlasel Luule Tullil ja edukaimal külalisvõistlejal soomlasel Kari Lahtinenil kümme võitu.
•• Esimesel suursõidul jäid 500-kuubikuliste masinaklassis auhinnad välja andmata, kuna kõik kolm võistlejat (Ivar Raudsepp, Valdo Tuulas ja Peep Tarien) katkestasid. 1961. aastal jäi 250-kuubikuliste sõit osalejate puudumise tõttu ära.
•• Kalevi suursõitudel on külalisvõistlejatena osalenud 22 riigi mootorisportlased: Lätist, Leedust, Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast, Aserbaidzˇaanist, Poolast, Bulgaariast, Ungarist, Tsˇehhoslovakkiast, Tsˇehhi Vabariigist, Rumeeniast, Saksa Demokraatlikust Vabariigist, Saksamaalt, Hollandist, Austriast, Soomest, Rootsist, Taanist, Inglismaalt, Põhja-Iirimaalt ja Walesist.
Allikas: Aare Arula
Rekordid
•• Esimese Pirita-Kose–Kloostrimetsa raja rekordi sõitis 1965. aastal (kui rada praegusel kujul kasutusele võeti) Endel Kiisa – ringiaeg 3.03, keskmine kiirus 118,2 km/h.
•• Kehtiva rajarekordi sõitis Hanno Velt 2004. aasta Kalevi suursõidul – ringiaeg 2.08,832, keskmine kiirus 167 km/h.
Hukkunud
•• 2000 võistlusel Joey Dunlop
•• 2001 treeningul Tõnu Rääk
