Kalevipoja õigused taastatakse endisel kujul
19. septembril Eesti Päevalehes avaldas Jüri Hain kirjutise "Kalevipoja õigused tuleb taastada". Just Haini poolt väljatoodud põhimõtteist ja autoriõigusest tulenevaist nõudeist lähtub oma tegevuses Tartu Vabadussõja Mälestussamba Taastamise Komitee. Asjata kritiseerib Hain kodanikualgatuse korras loodud komiteed.
Ilmselt tuleneb see asjaolust, et ajakirjandus on avaldanud just neid kirjutisi, mis vääralt peegeldavad komitee tegevust ja ei ole lugejaskonnani toonud artikleid, mis tegelikkust peegeldavad.
Komitee on soliidne ja seaduslik
Seetõttu on vajalik tutvustada põhjalikumalt komiteed ja tema poolt tehtavat. Tartu Vabadussõja Mälestussamba (Kalevipoeg) Taastamise Komitee ei ole mingi isehakanute kogu, vaid on loodud avalikul rahvakoosolekul 19. veebruaril 1994. aastal. Komiteesse kuuluvad teiste hulgas tuntud vabadusvõitleja, komitee asutamise ajal Riigikogu liige Mart Niklus, riigikohtunik Herbert Lindmäe, Tü emeriitprofessor Eduard Vääri jt. Tartu Vabadussõja Mälestussamba (Kalevipoeg) Taastamise Komitee põhikiri on vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. juuni 1994. aasta korraldusele nr 461-k registreeritud kultuuri- ja haridusminister Peeter Oleski käskkirjaga 5. augustist 1994.
Tartu Linnavolikogu 2. veebruari 1995. aasta otsus nr 161 on sõnastatud: "1) taastada Tartu Vabadussõja mälestussammas endisel kujul endises kohas; 2) enne Vabadussõja mälestussamba valmimist ning paigaldamist paigutada Fr. R. Kreutzwaldi ausammas mõnda teise, niisama auväärsesse kohta".
Vastupropagandistid
Komitee on langenud Tartus äärmiselt tugeva surve alla, et see loobuks oma kindlast seisukohast. Vastupropaganda eesotsas on asunud aselinnapea Jüri Sasi (Moskvas erikoolituse saanud mees - suunitlusega tööks rahvademokraatlikule teele asunud arengumaades). 23. veebruaril 1996 Tü aulas toimunud vabariigi piduliku aastapäevakoosoleku eel kogus komitee korjanduskastiga annetusi samba taastamise heaks. Kasti juurde tuli J. Sasi ja esialgu meelitades, siis ähvardades nõudis komitee liikmeilt, et komitee loobuks oma põhikirjalistest eesmärkidest. Edasi hakkasid ilmuma komiteed laimavad kirjutised. Oma osa on selles Liivimaa Kulleril ja Sõnumilehel. Komitee kohta on kirjutatud, et see jäärapäiselt (Liivimaa Kuller 23. mai) ja põikpäiselt (Sõnumileht 20. aug) tahab taastada "kuju endisel kujul ja endises kohas".
Nagu selgub Liivimaa Kulleris ja Sõnumilehes avaldatud V. Kiiveri paskvillidest, on üheks Kalevipoja kuju teisale paigutamise initsiaatoriks kunstiteadlane Rait Toompere. 6. septembril toimus Tartu Linnavalitsuse monumentide komisjoni koosolek, kus Vabadussõja mälestussamba paigaldamist teise kohta toetasid kunstiteadlased Enriko Talvistu ja eriti Enn Veenpere, kes Riigi Muinsuskaitseameti Tartu peainspektorina lubas igati hoolitseda selle eest, et Vabadussõja mälestussammast ei taastataks endisel kohal ja endisel kujul.
Nooremate kunstiteadlaste harimiseks, kes Tartu Riikliku ülikooli ajaloo-osakonnast ei ole saanud kaasa suurt midagi peale punaseks loputatud ajude, peaksid vanemad, teadlikumad, tõsised kunstiteadlased (Jüri Hain jt) tublisti abi pakkuma. See oleks hädavajalik, et innukad EKP KK büroo omaaegse otsuse täht-tähelised järgijad (Kreutzwaldi sammast ei või ümber paigutada) hakkaksid kunsti ja ajalugu mõistma sügavuti.
Komitee on endale rajamisest peale aru andnud, et Vabadussõja mälestussammast saab ja tuleb taastada ainult endisel kujul ja endises kohas. Mitte mingisuguseid muudatusi kuju ega sokli juures pole kavas. Ka olen ma komitee esimehena alati rõhutanud, et Tartusse püstitatud Vabadussõja mälestussamba autoriteks on Amandus Adamson ja Aleksander Eller. Vabadussõja mälestussammas oli paigutatud 1933. aastal selleks ekstra projekteeritud Vabaduspuiestikku Emajõe kaldal, mis asus Vabadussilla ja Kivisilla vahel.
Mälestussamba kunstiväärtuse ümber tagantjärele kembelda on mõttetu. Palju tähtsam on see, millele me anname eelistuse: kas eesti rahva otsusele, mille järgi rajati mälestussammas Eesti Vabariigi iseseisvust kaitsnud rahvapoegadele või Nõukogude okupatsiooni peaorganisaatori - Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee otsustele, mille alusel lõhuti Vabadussõja mälestussammas ja püstitati praegune.
Loodetavasti ei keela oma toetust Vabadussõja mälestussamba taastamisele Tartus ei Amandus Adamsoni tütar Maria Magdalena Karlsson ega Aleksander Elleri poeg Mart-Ivo Eller. Komitee liikmena (praegu esimehena) tahan kinnitada, et Vabadussõja mälestusmärk jääb taastamata kahel juhul: 1) kui Tartu sadamaraudteele lükatakse vagunid küüditatavate jaoks, 2) kui valitsusest kõrgem organ keelab mälestise taastamise ja seda otsust ei õnnestu tühistada kohtus.
ELMAR ERNITS
