Kaootilise Konrad Mägi kaootiline näitus Viinistu muuseumis

Viinistu muuseumis avati Konrad Mägi näitus ja mängitakse etendust kunstnikust

Viinistu Kunstimuuseumi ühes ruumis paikneva Konrad Mägi näituse ülesehitus on sama kaootiline kui kunstniku isiksus ja looming. Tööde eksponeerimisel pole jälgitud ei ajalist ega sisulist telge. Pigem, nagu tunnistas ka näituse koostaja Maie Raitar, on vaadatud, mis millegi kõrvale sobib. Teisalt selline süsteemitus Mägiga sobib. Mitte ainult tema loomingus ei kohta korduvaid motiive kõige erinevamatest ajajärkudest, vaid ka inimesena oli ta märkimisväärselt kaootiline.

Väljapanek hõlmab 1908-1910 aastani loodud Norra maastikke kuni 1923-1924 aasta daamiportreedeni. Näituse koostamisel lähtuti dubleerivast suvelavastusest, mis tegeleb peamiselt Mägi isikuomaduste ja reisikirega. Juba etenduse pealkirigi viitab, et Mägile Eesti kliima ei sobinud ja ta ihkas pääseda siit lõunamaa päikese kätte. Tema eluunistuseks kujunes reis Hispaaniasse, kuhu ta rahapuudusel kunagi ei jõudnud. Küll aga käis ta Itaalias, kuhu elu jooksul pidevalt tagasi ihkas. Sellest lähtuvalt on näitusel eksponeeritud maalidest kolmandik Itaalia maastikud. Erilisse vaimustusse sattus Mägi Caprist.

Koloriit toodi ohvriks

Mägi erakordsus kunstnikuna seisneb koloriidi meisterlikus käsitsemises. Kahjuks on mindud alt seinavärviks valitud erkkollasega, mis varjutab absoluutselt Mägi maalide värvigamma. Võib-olla pidi see looma kujutelma soojast lõunamaa päikesest, kuid eredal taustal eksponeeritud tööd vajaksid enda ümber rohkem ruumi. Tahtes koostada tööde mahult suurt näitust, toodi ohvriks Mägi maalide olulisim element – koloriit.

Mart Kivastiku kirjutatud ja Aleksander Eelmaa ning Mikk Mikiveri lavastatud “Külmetava kunstniku portree” kujutab Mägi küllaltki ühekülgsena. On selge, et tegemist oli väga auahne ja emotsionaalse maalikunstnikuga, kuid tema isiku avamisega jäädakse poole peale. Tema sõpradest, samuti maalikunstnikest Aleksander Tassast ja Nikolai Triigist on tehtud vastavalt neurootiline tallalakkuja ja kaval kunstnik-ärimees. Kunstnikukäsitluses õhutatakse müüti kunstnik-geeniusest, kes elu ajal kannatas, kuid peale surma tõstetakse taevasse.