Kapitalismi säilitamise jäiselt kaalutlev hind
Shokeeriv, poliitilist korrektsust eirav, pragmaatiline ja jäiselt kaalutlev – nii võiks iseloomustada "Lugano raportit".
Ameerika ühiskonnateadlase Susan Georgei anonüümse teadusliku raporti vormis esitatud teos räägib lääne tsivilisatsiooni ja planeedi Maa ohtudest ja võimalusest neid ületada.
Legendi järgi paluvad lääne poliitikud ja rahamehed mainekalt teadlaste rühmalt vastust küsimusele, kuidas säilitada vabaturumajandus 21. sajandil. Et teadlased asuvad selle üle juurdlema Shveitsis Lugano järve ääres, kannab teos nime "Lugano raport". Tegelikult korraldabki Lugano ääres oma iga-aastaseid konverentse maailma juhtivatest teadlastest koosnev rahuvõitlusele pühendunud Pugwashi liikumine.
Juba teose esimeses kolmandikus tõdetakse, et "ainus viis tagada suure enamuse õnne ja heaolu on proportsionaalselt väiksem elanikkond Maal." Järjest uued näljased suud, üha kiiremini kahanevad loodusvarad ja sellest tulenevalt kasvav poliitiline ebastabiilsus iseloomustavad meie maailma juba täna.
Autor leiab, et tuleks tugevdada globaliseerumist. Globaliseerunud maailm tagaks lääne tsivilisatsiooni ülemvõimu sellele vaatamata, et Maa arenenud piirkondades (Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia) elab praegu 20 protsenti maailma elanikkonnast ja aastaks 2020 kahaneb see ilmselt 15 protsendile.
Eestlases tekitab Georgei versioon globaliseerumise hinnast kõhedust. Ta loob pildi inimeste üsna suurest majanduslikust ebavõrdsusest, rahvusriikide sõltumatuse vähenemisest ja võimu minekust suurkorporatsioonide, Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga jt kätte.
Võib oletada, et rahvusriikide valitsused hakkavad oma suveräänsuse piiramise katsetele vastu. Ka siin on rohi olemas. Selleks on identiteedipoliitika, mis loob "aluse sisemistele konfliktidele ja ühiskondlikule sõjale, teravdades igat liiki kommuunisiseseid pingeid". George toetab midagi, mida võiks nimetada "humaanseks genotsiidiks". Ta kritiseerib küll natsionaalsotsialismi ja stalinismi, ent seetõttu, et nende inimeste hävitamise meetodid olid "algelised, piiratud ja kasutud". Ta nõuab rahvaarvu vähendamist – efektiivsemate vahenditega. Need on sellised, kus ohvrid valiksid end ise välja. "Humaanse genotsiidi" käigus likvideeruvad inimesed peaksid olema harimatud, rumalad ja saamatud, kellele vabal turul kohta ega võimalust pole. Nad jäetakse ilma materiaalsest ja psühholoogilisest abist, neid püütakse steriliseerida ja, piltlikult öeldes – jäetakse kärvama.
