Linnateater saab Hobuveskit laenuks kasutada Tallinna linnalt, kokku on kavas “Mandragorat” mängida seal 30 korda.

“Mandragora” on Jaanus Rohumaale kolmas luulel põhinev teatritöö. “Luule on inimese ja maailma kirjeldamiseks minu jaoks üks tõelähedasemaid viise,” ütles lavastaja. “Usun luule puhastavasse toimesse. Võib-olla osalt sellepärast on juhtunud, et ma olen enam-vähem iga viie aasta järel tundnud vajadust enda luuleelamust teistega jagada. Luule lavastamine iseenesest ei ole eesmärk. Mulle sobib luule viis kirjeldada maailma ja inimesi. See on väga aus ja mõnel juhul ainuvõimalik tee. Mulle tundub, et eesti keeles on kirjutatud väga palju head luulet, see juur on väga sügaval, ja sellepärast on minu meelest oluline aeg-ajalt kokku tulla ja lugeda mantraid, mis meie elu siin selgemaks muudaksid.”

Keskajal armastuse võlujuureks peetud mandragora on andnud pealkirja Kareva luulekogule, mis on viimase aja menukaim luulekogumik. Kogu on ilmunud mitu trükki ja seda on müüdud umbes 4000 eksemplari.

“Kareva luule on julge, kirglik ja ilus. Ajendiks sai tema sügisel ilmunud raamat ja see, et ta kutsus mind selle esitlust läbi viima. Olin seisus, kus isiklikult minu jaoks oli seda raamatut väga vaja,” põhjendas Rohumaa Kareva valikut.

Luuleetenduses osalevad Liina-Riin Olmaru, Indrek Sammul ja Jaanus Rohumaa Linnateatrist ning Üllar Saaremäe Rakvere Teatrist.

Rohumaa sõnul kavatses ta lavastuse esialgu teha koos Saaremäega, kellega on teinud ka oma varasemad luulekavad. “Õnneks ilmutasid Indrek Sammul ja Liina Olmaru etenduse vastu sellist huvi, mis ei suutnud meid külmaks jätta. Oleme jõudnud tegelikult vanusesse, kus on viimane aeg hüvasti jätta oma esimese armastaja rollidega – arvan, et see rituaal sobib selleks.” EPL