“Sellepärast ongi see hetk mulle meelde jäänud,” ütleb Karl Plutus, kes 11. septembril saab 100-aastaseks. “Pärast öeldi, et revolutsioon.”

1904. aastal Virumaal Kolu mõisas sündinud mees mäletab nii Jaapani sõda kui mõisate põletamist ja karistussalklasi, rääkimata Vabadussõjast ja Teisest maailmasõjast. Vedurijuhist isa järel kolis pere Peterburi suurtehasesse, kus isa insenerina tööd sai.

Tagasi Eestisse kolis pere 1921. aastal, kui Karl oli juba 16-aastane. Teise sõja jalust evakueeriti Rakvere passiosakonnas töötanud mees juunipöörde järel Venemaale. Kõhutõbi päästis tööpataljonist ja võimaldas tööd liipritehases.

Pärast seda Eestisse naastes jätkas Karl juuraõpinguid ning sai tööd abiprokurörina, pikki aastaid oli ta Mererajooni prokurör. Prokuröri töösse tuli vahe sisse, kui Karl venna omakaitsesse kuulumise pärast töölt kõrvaldati. ”Õpingud lõpetasin Leningradis ja Moskvas 45-aastaselt,” lausub Karl. Tema välja töötatud on paljud omaaegsed tsiviilseadused.

Hoolimata kõrgest east, loeb Karl Plutus ilma prillideta ajalehti, vaatas televiisorist olümpiamänge, käib jalutamas, uurib uuemat seadusandlust ja osaleb Eesti Kalastajate Liidu üritustel. Daamide kätt suudleb Karl nii kohtumisel kui lahkumisel.

“Enne elasin üksi, aga nüüd aitab mul siin majapidamist korras hoida õde,” ütleb mees. Karli õde Aliide on 92-aastane ja just sõitnud reisima. Karli abikaasa, kellega ta 66 aastat abielus oli, on ammu surnud ning lapsi neil ei olnud. TööstaazŠi on Karlil üle 70 aasta.

Juubeli pidamiseks pidi Karl Plutus ühe ruumi vahetama teise ja suurema vastu, sest kõik külalised ei mahtunud ära. “Kusagil 80 ringis,” lausub juubilar. “Monika Mägi oli üks esimesi olnud, kes tulla lubas,” sõnab peagi 100-aastane mees. Oma juubelil lubas ta pisut tantsugi keerutada.