Alla Borissovna puhul ei kehti tavapärased mõõdupuud. Temas on kõike kamaluga ja midagi voolab veel ülegi. Kõigepealt muidugi rämedalt kärisev lauluhääl, mida on võimatu kellegi teise omaga segi ajada. Siis keemilised lokid ja hiiglaslikud mustad (varem ka metalsed) tuunikad keha kaliibrit varjamas. Nende tuunikatega on Pugatšova alati armastanud kontsertidel keerutada ja jätnud kätega vehkides mulje, nagu oleks tegemist suure musta linnuga, kes kohe-kohe õhku tõuseb. Kui tema pilti kohe silme ette ei tule, kujutlege Enelin Meiusit tema säravamatel päevadel, eemalt võiks Alla Borissovna vabalt Meiusiga segi ajada.

Sama suurejoonelised on tavaliselt ka Pugatšova kontsertide reklaamlaused. Tema viimast tuuri, mille raames ta ka Tallinna põikab, reklaamitakse nõnda: „Kui ma oma lauljateest alles unistasin, ei julgenud ma lootagi, et kõik kunagi ka tõelisuseks saab. Ma poleks arvanud, et vaatajaist kujuneb mu elu suurim armastus. Unenägu võib haihtuda, kui vaid elus kõik alles jääks. Suur tänu sulle, publik, et sa mul olemas oled!”

Ja publik vastab Allale pisarate ja lillesülemitega, selles võib 100% kindel olla. Kui ütlen, et sellele kontserdile tuuakse nii palju lilli kui kõigile Eesti popstaaride kontsertidele aasta jooksul kokku, siis vaevalt ma liialdan.

Rootsi-Alla

1980-ndatel oli Alla Borissovna tavakülaline Rootsi raadios ja televisioonis. Rootsi pääses Pugatšova tänu sealsele popimale raadio- ja telesaadete juhile Jacob Dahlinile, kes oli kirglik russofiil. Kõigepealt tulid ülesastumised tema raadiosõus „Galaxen” ja edasi juba esinemised telesõus „Jacobs stege” („Jacobi redel”).

Kogu saade oli väga geilik: punases särgis ja võltsordenitega ehitud Jacob ning uhkete lokkidega Alla istuvad mõnusalt stuudios, rüüpavad šampanjat ja itsitavad familiaarselt. Maailmakuulsustest (külalisteks olid muuseas ka Diana Ross, Boy George, Janet Jackson, Cher, Liza Minnelli jpt) kubisev hittsaade sai Alla Pugatšova läbimurdeks väljapoole Nõukogude Liitu.

Saatejuht Jacob Dahliniga salvestatud duetist „Superman” sai Pugatšova 1985. aastal ilmunud esimese ingliskeelse albumi esimene singel. Albumile nime pannes ei lastud fantaasial igaks juhuks lennata, jäi lihtsalt „Alla Pugacheva in Stockholm”.

Tuusa-Alla

Väljavõte ühest mõnusalt ülbest intervjuust Jacob Dahlinile ja Rootsi TV-le 1989. aastal.

— Alla, mida sa Nõukogude inimestele tähendad?

— Olen naine, kes laulab. Nad tunnevad ja armastavad mind. Olen ilus ja tark.

— Aga siiski, miks just sina?

— Sest mina olen Alla Pugatšova.

— Kust tuleb sinu energia?

— Ma söön hästi, mul on hea isu.

Juba mitmendat sõõmu šampanjat rüüpav Jacob murelikult

— Kas sa ikka jood oma klaasist?

— Jah, iga öö ja iga päev.

Meedia-Alla

Kuid iga Alla Borissovna sõna ei tasu veel kullana võtta. Hoolimata näilisest apaatsusest oskab ta olla intervjuudes ootamatult irooniline. Talle ei ole probleem võtta lolli küsimuse esitanud ajakirjanik pressikonverentsil läbi ja tagatipuks ironiseerida kogu kollase meedia üle. Mida tal ikka enam karta? Nagu Pugatšova ise ühes intervjuus mainis, on ta kogu elu toetanud kontsertidega nii lastekodusid kui ka lasteaedu, haigeid, terveid ja riiki – miks ta ei võiks teha lõpuks kontserdi vaid iseendale?

Pugatšova irooniline meediasse suhtumine on muidugi mõistetav, kuid teda ei saa süüdistada ka liigses tagasihoidlikkuses. Nelja abielu, riiakate lahutusskandaalide, plastilise kirurgia ja jo-jo’na pendeldava kehakaaluga on ta olnud tabloidmeediale suurepärane suutäis.

Euro-Alla

Pugatšova saatuse kurbloolisus peitub ikkagi selles, et Venemaa ei ole osa suurest lääne popkultuurist. Sa võid ju olla müünud sama palju plaate kui Michael Jackson (150 miljoni kandis), kuid selleks, et saada tuntuks lääne pool, oled sunnitud lööma kaasa sellises muusikavälises ettevõtmises nagu Eurovision. Ning jääda pärast oma sadu miljoneid plaate ja viiendiku planeedi anastamist pateetiliselt 15. kohale – pole just staari unelm? Alla euroloo pealkiri 1997. aastal oli „Primadonna”, kuid paraku ei jaganud seda seisukohta ülejäänud maailm…

Lara-Alla

Endine KGB ohvitser on jaganud Moskva kõmulehele Komsomolskaja Pravda lugusid Alla Borissovna ja KGB suhetest. Ta on rääkinud ka Pugatšova Prantsusmaale põgenemise plaanist. Ajendiks olla olnud Alla rahulolematus oma sissetulekuga võrreldes sama kaliibri lääne staaridega. Sellepärast olevat KGB hakanud lauljannat erilise hoolega jälgima ja raportites saanud tema varjunimeks Lara.

Pöördeline hetk olevat saabunud Pugatšova kontserdireisil Saksa Demokraatlikus Vabariigis 1983. ja 1984. aasta vahetusel. Lauljanna tõlk paljastanud ohvitserile, et ta oli pidanud läbirääkimisi spetsiaalselt selleks puhuks Ida-Berliini saabunud Prantsuse mänedžeriga. Välja olevat mõeldud isegi plaan, kuidas Alla läheb turistina Lääne-Berliini ja lendab sealt edasi Pariisi.

Kassi ja hiire mäng lõppes ikkagi KGB kasuks. Võib vist öelda, et õnneks, sest vaevalt suudaks Pugatšovat nii kirglikult armastada keegi muu kui slaavi publik.

Alla Pugatšova

„Armastuse unenäod”

11. veebruaril kell 19

Saku suurhallis