Kas kehakeskne popkultuur teeb meist loomad?
Tõnis Kahu, kas kriminaalromaanid on pop- või „tõsine” kirjandus? Kas sellist vahet tahetakse üldse veel teha?
Mõisted, mis on aktiivses kasutuses ja millest näidakse aru saavat, ikkagi on kasutuses. Nende tähendus on natuke muutunud ja neid kasutatakse nendele mõtlemata.
Kirjandusloos oli romaani tulek oluline muutus. Kui tänapäeval tundub romaan n-ö päris kultuuri nurgakivi, siis sajandeid tagasi märkis ta ajaviitekultuuri tulekut, mida peeti põlastusväärseks. Põhjuseks oli romaani püüe kirjeldada maailma nii, nagu see on. Kadus poeetiline distants. Sama argumenti kasutati hiljem filmikunstis ja fotograafias – et see ei jäta midagi fantaasiale. Ajaviitekirjandust ja nn seebikaid on saatnud jällegi argument, et see on omamoodi päriskirjanduse lahjendus, mis jäljendab tegelikkust moonutatult.