Kas Peterburi on ohus?
Fondi asjatundjate komisjon koostab neile laekunud ettepanekute põhjal iga kahe aasta järel uue nimekirja, et tõmmata maailma tähelepanu kaitsmist vajavatele rajatistele. Eelmises nimekirjas olnud kultuuriväärtustest on fondi teatel päästetud näiteks Kidane-Mehreti kirik Eritreas, Segovia akvedukt Hispaanias, Lissaboni Teatro Capitolio Portugalis ja Ennis House Californias.
Peamine oht mälestusmärkide säilimisele on inimtegevus: sõjad ja teised konfliktid, vandalism ja rüüstamine, kivisid sööv õhusaaste, turistide arvu kiire kasv, linnade läbimõtlematu laiendamine, röövkapitalism ja lihtne mõistmatus – eriti mis puudutab moodsat arhitektuuri.
Tänavu on alates 1985. aastast koostatavas nimekirjas esimest korda ka kliimamuutuste ohvrid. Vahelduva ilma eest hoiatab ka UNESCO, kes peab maailmapärandi nimekirja. Näiteks aprillis valminud uuringus on peale loodusväärtuste, nagu rahvuspargid ja liustikud, välja toodud ka terved linnad: Euroopas Londoni kesklinn, Venezia ning Cˇesky Krumlovi ja Praha vanalinn, mida ähvardab üle-
ujutus, ning Aafrikas Tombouctou, mis mattub tasapisi liiva alla.
Maailma ohustatud monumentide kogu nimekirja leiab internetis aadressilt www.WorldMonumentsWatch.org.
Sankt-Peterburgi ajalooline siluett (1)
Peterburi on nimekirjas, sest Gazprom tahab sinna ehitada pilvelõhkuja. Peeter I juhtimisel 1703. aastal ehitama hakatud baroki ja neoklassitsismi segu kesklinn on alates 1990. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Majade kõrgusepiirang on seal praegu 48 meetrit. Eelmise aasta lõpus valis aga Gazprom välja uue peakorteri projekti – 300 meetri kõrgune torn, mis oleks otse Smolnõi katedraalist üle jõe ning mille ehitamine rikuks Peterburi silueti ja teeks otsa lahti ka teistele pilvelõhkujatele. (Võrdluseks – Tallinna ehitiste kõrgusepiirang on 123,7 meetri kõrgune Oleviste kiriku torn ja näiteks Radisson SAS-i hotellist oleks Gazpromi maja koguni kolm korda kõrgem.)
Mendelejevi
instituudi torn
Peterburis (2)
Peterburist on peale linna silueti nimekirjas ka Mendelejevi instituudi kellatorn, mis ehitati teadlase enda kavandite järgi valmis 1902. Torni tipus on observatoorium. Aastaid Venemaa ametliku ajaarvamise aluseks olnud tornikella teeb omanäoliseks numbrilaud, mis on tavapärase 12 asemel jagatud 24 tunniks. Nimekirja pandi torn sellepärast, et instituudis pole suuremat remonti tehtud juba 40 aastat – katused lekivad ja hooned lagunevad, aga raha paranduseks pole instituudil kuskil võtta.
Ljungbergi hall Rootsis (3)
Praegu Borlänge linnas asuva halli projekteerisid arhitekt Ferdinand Boberg ja insener Fritz Söderberg 1897. aasta Stockholmi kunsti- ja tööstusnäituse tarvis. Tehniliste saavutuste esitlemiseks valminud hoonel on väline teras-skelett, mille inseneritöö tehti klaasi ja valguse abil külastajatele nähtvaks. Pärast näitust viidi hall üle Borlängesse, kus see kokkupanemisel osaliselt ümber tehti. Seda kasutas Kvarnsvedeni paberitööstus. Praegu seisab maja tühjalt ja seda tahetakse lammutada, et vabastada maa muuks kasutuseks. Et haruldane näide 19. sajandi näitusearhitektuurist säiliks, on tehtud ettepanek hoone ümber asustada, kuid see on kallis.
Bamiyani
budistlikud
varemed
Afganistanis (4)
Maailma suurimad Buddha kujud on üks tuntumaid näiteid kultuurivägivallast. Omal ajal oli siiditeel asunud Bamiyan tähtis budistlik keskus ja palverändurite sihtkoht, kus 7. sajandiks uuristati kaljust välja Buddha skulptuurid, millest suurim on 53 meetrit kõrge. Kujud elasid üle sajanditepikkuse islamivalitsuse Afganistanis, kuid 2001. a märtsis lasi Taliban need õhku. Kuna suur osa tükke on säilinud, peetakse võimalikuks Buddhad uuesti kokku panna, ent plahvatuses sai kahjustada ka kalju, mis on hakanud rohkem pragunema ja murenema. Bamiyan on ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas.
Scotti hütt
Antarktikas (5)
1911. aasta lõpus asus Briti maadeuurija Robert Falcon Scott teele, et esimese inimesena jõuda lõunapoolusele. Kuulus võistlus norralase Roald Amundseniga lõppes Amundseni triumfi ja Scotti hukkumisega. Antarktika rannikule Cape Evansisse jäi temast maha mererohuga vooderdatud puidust hütt ja teaduslik varustus, mida kasutati ilma uurimiseks. Mõni aasta hiljem kasutas seda ka teine briti polaaruurija Ernest Shackleton. Nüüd on ammuste polaarekspeditsioonide pärand kokku kukkumas, sest kliima on muutunud ja lumesadu suurenenud – mõne kuu jooksul koguneb hütile kuni sada tonni lund.
Shanghai
sõdadevaheline arhitektuur
Hiinas (6)
Jangtse suudmes asuv Shanghai on üks Hiina kiiremini arenevaid piirkondi. Kahe maailmasõja vahel oli see sadamalinn oluline transpordisõlm ning sinna ehitati hulgaliselt modernseid maju nii Euroopa arhitektide kui ka välismaal õppinud hiinlaste projektide järgi. Eriti oluline on Shanghai varaste Hiina arhitektide töö säilitamisel. Paraku on Shanghaid tabanud taas kiire majandustõus ning 1920.–1940. aastate arhitektuur kipub uutele projektidele jalgu jääma – olles liiga uus, et seda osataks veel kultuuriväärtusena hinnata.
Niiluse lääne-
kallas Egiptuses (7)
Luxori lähistel asuvad mõned maailma tähtsamatest arheoloogilistest leiukohtadest. Umbes üheksa ruutkilomeetri suurusel alal on Kuningate org, Kuningannade org, Dayr al-Madinahi küla, Malqata palee-linn ning üle 40 templi. Kunagi Teeba nime kandnud linna nekropoli ohustab peale turistihordide ja saaste ka maaharimine – põldude niisutamine on tõstnud põhjavee taset, mis õõnestab maapinda ka vanade rajatiste all.
Machu Picchu
varemed Peruus (8)
Vana inkade linn Andides jõudis maailma teadvusse pärast seda, kui selle “avastas” 1911. a USA Yale’i ülikooli arheoloog Hiram Bingham. 1450. aasta paiku mäeharjale ehitatud linn jäeti suuresti maha sadakond aastat hiljem, kui inkade kuningriik oli langenud hispaanlaste võimu alla. Kuid hispaanlased ei leidnud mägedesse peidetud Machu Picchut üles ja nii jäi see erinevalt paljudest teistest inkade linnadest rüüstamata. Nüüd on aga kohal turistid. Kui veel 1992. a käis seal aasta jooksul 9000 huvireisijat, siis 2006. a tuli neid juba kuni 4000 inimest päevas. Konservaatoride värskeim mure on üle Vilcanota jõe ehitatud sild, mis ühendab Machu Picchu 20 km kaugusel asuva Santa Teresa linnaga. Seni on turistihorde veidi tagasi hoidnud tõik, et linn on küllalt raskesti ligipääsetav ja osa maad tuleb käia ka jala. Kuna see on Peruu suurim atraktsioon, on ta pideva surve all ka arendajate poolt, kes tahavad sinna ehitada hotelle, restorani, köisraudteed jne.
Joan Miró
muuseum
Hispaanias (9)
Barcelonas Montjuïci pargis asuv Joan Miró fondi hoone on üks esimesi nüüdisaegse kunsti muuseume Hispaanias. 1975. a Josep Lluís Serti projekti järgi ehitatud hilismodernistlik meistriteos on ühtlasi noorim rajatis maailma monumentide fondi nimekirjas. Muuseumihoonet ohustavad needsamad moodsad materjalid ja detailid, mis ta samal ajal väärtuslikuks teevad. Vesi tungib läbi katuse ja katuseakende majja sisse, valatud betoondetailid lagunevad.
