Algselt heatahtlikusega algav akt muutub psühholoogiliseks mänguks, milles võõrustav paarike teeskleb, et on teisest paarist rikkam ja parem. "Nad on nii haledad," ütleb Mirtel Pohla tegelane nende kohta. Aga mäng käib ka Anna ja Juhani vahel, kes püüavad teise paari kaudu omi suhteid klattida.

„Teesklejad“ on väga ilusti orkestreeritud ning paeluv, eriti hästi on välja mängitud just paaride vaheline osa filmis. Läbi jooksevad mitmed suhteküsimused: kas olla koos või mitte, kas ollakse koos hirmust üksi jääda või on suhtes siiski ka midagi enamat, lastesaamine jms. Kuigi osad teemad oleksid võinud pigem kerkida, mitte olla otse välja öeldud, oli film nii stsenaristide kui ka lavastaja poolt üldjoontes peenelt välja töötatud. Ka lõpu thrilleriks pöörduv osa kukkus kenasti välja ning tõmbas vaataja algselt tekkinud staatilse ja aeglase Eesti filmi mulje kütkest lahti.

Loe pikemalt esmaspäevasest Eesti Päevalehest!