Kassid ja koerad kui inimesed
Reklaam CC Plaza koduleheküljel tutvustab "kogu perele mõeldud lustakat komöödiat" järgmiselt: "Alates aegade algusest on meie planeedil käinud lakkamatu võimuvõitlus kahe võrdse vastase vahel. Inimeste teadmata on kasside ja koerte sõda jõudmas uude etappi, kui ennast kurikavalaks geeniuseks pidav kodukass mr. Tinkles otsustab juhtida kassid maailma vallutamisele. Osana plaanist röövitakse ära koer-agent, kelle ülesandeks oli professor Brody uurimistöö kaitsmine, mis tagaks koerte koha inimese parima sõbrana. Nüüd peab selle ülesande võtma enda kanda nooruke kutsikas Lou, kellel pole aimugi, milline koorem tema õlgadele asetatakse. Asi on tõsine ja õige pea hakkavad karvad lendama!"
EKSITAVAT REKLAAMI lugedes võib jääda mulje, et teid oodatakse kinno kaema loomafilmi, kus kassid ja koerad nendele omasel moel omavahelisi arveid õiendavad (koerad kasse taga ajavad, viimased esimeste peale turtsuvad, küüru selga tõmbavad ja käpaga nina pihta anda üritavad jms); tegelikkuses on tegemist antropomorfismi "tippsaavutusega". Sest kuidas võiks veel nimetada filmi, kus loomad räägivad, käivad kahel jalal, laua taga söövad, kasutavad (tipp)tehnoloogiat (arvuteid, radareid, autosid, lennukeid jm), valdavad ninjade kombel võitluskunstide saladusi jne?!
Ei, kallid vaatajad, tegemist pole loomafilmiga, vaid fantaasiaga, kus väliselt äravahetamiseni kasside ja koerte moodi pisikesed (inim)tegelased inimeste kombel teineteisele keeravad ning kus kasside-koertega sarnased (inim)tegelaskujud sarnaselt multifilmikangelastega ("Tom & Jerry", "Ren & Stimpy", "Kass Oggy ja kurjad prussakad", kui nimetada vaid mõnda hetkel Eesti telekanalitel jooksvatest sarjadest) üleloomulikele vintsutustele vapralt vastu panevad. Sest paraku on kasside bossi eesmärgiks vahendeid valimata vallutada maailm (vrd Hitler) ning koer lendab õhus paarkümmend meetrit, plärtsatab koonuga vastu akent ning libiseb, tatt ripakil, mööda klaasi alla... ning naeratab inimese kombel nagu ebaloomaliku ilmega kiisu kassitoidu pakendil.
No ja siis? Ameeriklastele on selline asi ju alati naljakas olnud! Mõelgem siiski hetkeks sellele, milline ettekujutus tekib filmi abil väiksele Eesti linnalapsele kassidest-koertest, kui tal peaks puuduma igasugused vahetud kogemused nö päris loomadega!? Ega lapsevanem, kes oma pisipõnnile selgeks ei tee, et loomad nii ei käitu, just eriti arukas välja ei paista...
ÜLDISE KäSITUSE kohaselt tähendab antropomorfism ehk inimlikustamine inimese omaduste andmist olenditele, kes ei ole inimesed. Definitsiooni täpsustusena võiks lisada, et antropomorfiseerime kedagi/midagi, kui anname talle/sellele omadusi, mis kuuluvad ainult inimesele (vt näit. Tom Regan "The Case for Animal Rights"). Niisiis, antropomorfiseerime loomi ja loodust vääralt juhul, kui kujutame neil olevat selliseid ainulaadseid inimlikke omadusi, mis neil tegelikkuses puuduvad. Suurimaks probleemiks teoorias on see, et tegelikult me ei tea, millised omadused on inimkonnale ainuomased, ent meid aitavad pisut teadmised sellest, millised omadused loomadele omased ei ole.
Briti etoloog John Kennedy väidab raamatus "The New Anthromorphism", et inimesel on loomupärane kalduvus loomade väärale antropomorfiseerimisele. Sellest võib vabaneda vaid loomade kohta käivate teadmiste täiendamise abil, kõrvaldades niiviisi järk-järgult illusioonid omadustest, mida me tundlike olenditena loomadel näha tahame. (Vt ka Stephen Vicchio artikkel "From Aristotle to Descartes: Making Animals Anthropomorphic" teoses "Animal Intelligence, Insights into the Animal Mind).
PEAMISI PõHJUSI, miks inimene objekte inimlikustab, on selles, et tal on ainult üks võrdlusmoment ja see on ta isiklik tunde- ja mõttemaailm; ning loomulikult see, et ta teadmised "loomariigist" on puudulikud. Sest kui käsitleme kasse või koeri nägevate, kuulvate või haistvate olenditena, siis kanname neile vaistlikult üle samalaadseid omadusi, kui meil on nägevate, kuulvate ja haistvate olenditena. Kui aga tunneme kaasa konnadele, kes jäetakse surema pärast seda, kui neilt on inimese toidulauale lõigatud tagajalad, siis kujutame ennast ette samas situatsioonis. Radikaalsed biheivioristid väidavad siiski, et me ei saa kindlalt väita, et me teaksime, mida konnad kirjedatud situatsioonis tunnevad.
Samalaadse mõistena kui antropomorfism on kasutusel künomorfism, mis tähendab olukorda, kus koer kujutleb teisi olendeid, sealhulgas inimesi, teiste koertena. Heaks näiteks on siinkohal olukord, kus koer kaitseb oma konti, kuna väidetavalt on tema arvates kondil lähenevate olendite jaoks samasugune väärtus. Omamoodi kurioosumina võib käsitleda väidet, et "targad" koerad künomorfiseerivad rohkem kui "rumalad", kuna soovivad peremehele rohkem meele järele olla. Psühholoogiaprofessor Stanley Coren soovitabki inimestel, kellel ei ole koera jaoks eriti palju aega, võtta endale "rumalam" koer, kuna "tarkadest" koertest saavat sagedamini "probleemsed" koerad (vt Stanley Coren "The Intelligence of Dogs").
Vähendamaks loomi puudutavaid illusioone, soovitan lisaks peagi kinodesse ilmuvale "Ahvide planeedile" veeta aega satelliidikanali Animal Planet seltsis ning Lassie ja Miki Hiire lugude kõrval lugeda näiteks Ernest Seton Thompsoni raamatut "Lugusid loomadest".
Tarmo Tuule
