Katrin Viirpalu jätab Kuku ja läheb „Terevisiooni”
Praegu suvitab Katrin Harjumaal ema juures ja naudib metsaskäimist.
„Tulin just metsast, sain panni jagu kukeseeni ja ämbritäie mustikaid. Ma muidugi ei ütle, kui suur ämber mul oli!” naerab ta. „Mustikad keedab ema moosiks. Mulle hirmsasti meeldib kodumoos, võin rahulikult pooleliitrise purgitäie korraga ära süüa. See on magusa asemel, kommi ma eriti ei armasta,” jutustab ta.
Katrini kohta on raske öelda, millise eetrikanali ajakirjanik ta on, sest ta on tegev nii Kuku raadio eetris kui ka ETV ekraanil. Otsekohe meenuvad tema juhitud „Tähelaeva” portreesaated, „Jõulutunnelid” koos Margus Saarega, raadiost aga rahvaküsitluse saade „Vox populi”.
Tartu ülikooli ajaloolase haridusega Viirpalu töösuhted ETV-ga algasid aga palju aastaid tagasi telediktorina – tol ajal, 15 aasta eest juhatasid iga saate sisse kaunid naisteadustajad, keda pereemad jooksujalu vaatama tõttasid. Tollest ajast sai Katrin ETV lepinguliseks kaastöötajaks.
— Kuidas teie telekarjäär alguse sai?
— Õppisin Tartus kaugõppes, laps oli siis väike ja ma tahtsin saada õhtupoolset tööd. Mõtlesin, kumba valida – kas minna diktoriks või baaridaamiks… aga ilmselt poleks ma baaris hakkama saanud. Arvasin, et võiks proovida diktoritööd. Konkurssi toona polnud, ja nii mind võeti. See oli aeg, kui diktor ilmus ekraanile, lokid peas ja huuled punased, ja vaatajaile oli põhiline, mis diktoril täna seljas on. Eks mul ikka natuke eetrikrampi oli ka, aga seda juhtub vahel nüüdki, kui ei ole kaua otsesaadet teinud. See läheb kohe üle, kui eetrisse rääkima saab.
Alustasin telediktorina ja tegin samal ajal üht lastesaadet, siis toimetasin paari kultuurisaadet, juhtisin hommikuprogramme „Tere hommikust” ja „Pühapäevitaja” ning portreesaadet „Tähelaev”. Üleeelmisel hooajal ma „Tähelaeva” ei teinud, pidasin pausi – lihtsalt ühel hetkel tundus, et küsimused hakkasid korduma, ja siis peab aja maha võtma.
— Kuidas juhtus, et jätate Kuku raadio ja lähete telesse?
— ETV meelelahutussaadete toimetuse juht Mart Normet helistas ja kutsus. Pakkumine oli ootamatu ja tekitas elevust, ma ei võtnud aega selle üle juurdlemiseks, ja arvan, et tegemist on õige asjaga. Ja et teine saatejuht on Urmas Vaino, siis arvan, et kõik läheb hästi. Ega see väga erinev mu senisest tööst ei ole – intervjuu on ju ikka intervjuu, aga kuidas see välja kukub, sõltub kahest inimesest – küsijast ja vastajast. Augusti algul saame „Terevisiooni” tegijatega kokku ja hakkame arutama, kuidas need kaks eetritundi kulgema hakkavad. Mulle meeldib otsesaadet teha. Tean täpselt, kuhu ma pean välja jõudma, mul on ajapiirang ja tuleb end kokku võtta, pean hoidma tempot ning vahepeal mitte heietama. Tean, millise hingamispausi ajal võin mõne pikalt rääkija vestluse katkestada. Lindisaate puhul see nii ei ole.
— Jälle see põhiküsimus – kuidas lähete vastu varahommikustele ärkamistele?
— Ausalt öeldes suhtun varasesse ärkamisse päris hirmuga, kuna olen hommikuse unega. Saade algab kell 6.55, grimmis pean olema juba kell kuus. Abikaasa juba praegu naerab, et „noh, superärkaja!”, kui ma siin puhkuse ajal veel pool kaksteist ei taha voodist välja tulla. Aga loodan, et tekib rütm ja režiim, ja ehk jään õhtul varem magama ning suudan vähemalt pool kuus ka uljalt üles tõusta. Mul ei ole telemajja väga pikk tee.
— Millise kogemuse saite Kukus raadiotööst, mis meenub kõigepealt?
— Ilmselt selle, et saan nüüd hakkama iga valdkonna intervjuuga, ja ka sellega, et kui ootamatult selgub, et kahe minuti pärast on vaja asendusintervjuud, siis suudan välja mõelda kellega teha ja selle ka läbi viia. Aga omaette ooper oli saade „Vox populi”. Aja jooksul õppisin end kaitsma, aga alguses elasin hirmsasti üle neid sissehelistajaid, nii et ei tahtnud enam kodus ühtegi sõna rääkida. Imelik, aga on teatud inimesi, kes, ükskõik mille kohta sa arvamust küsid, olgu see või seenelkäik, jõuavad alati välja valitsuse kirumise ja rahaasjadeni, keerates küsimuse, millele saaks normaalselt vastata, kurjaks ja õelaks. Muidugi saab korraldada, et produtsent võtab väga jabura jutuga helistaja eetrist maha, näiteks sellise, kes räägib, et mõned inimesed tuleb ühe saare peale kinni panna või kõik maha lasta, aga mind väsitasid nad kohutavalt. Seda liiki saadet mulle eriti ei meeldi teha.
Eetriajakirjanik
Katrin Viirpalu
Sündinud 1968 Harjumaal Ardus
Lõpetanud:
1984 Kose lastemuusikakool
1986 Kose keskkool
1995 Tartu ülikool, ajalugu
Tele- ja raadiosaated
Kuku: raadios alates 2001. aastast. Praegu päevatoimetaja. Juhtinud kultuurisaadet „Tuum” ja küsitlussaadet „Vox populi”
ETV: lepinguline töötaja, alustas telediktorina, juhtinud lastesaadet „Kribu-krabu”, hommikuprogramme „Tere hommikust”, „Pühapäevitaja”, saateid „Tähelaev”, „Jõulutunnel”, toimetanud kultuurisaateid „Kunstiruum” ja „Valguse märk”.
Alates 1. augustist 2009 ETV toimetaja-saatejuht.
Abielus, 17-aastase tütre ema
