Kaupo Meiel luuletab eesmärgipäraselt

Kirjutava ajakirjanikuna ei jaksa Kaupo Meiel eriti sahtlisse luuletada. Äsja välja tulnud esikkogu “Polügrafisti käsiraamat” sündis üleannetust kingiideest ja Kivisildniku survel. Meieli kuulab üle Eda Post.

— Kui kaua ja palju oled sa juba luuletusi kirjutanud ning kuidas see komme alguse sai?

— Luule kirjutamine algas nagu vist kõigil humanitaarainetesse ja iseenda põdemistesse uppunud teismelistel. Kirjutad muudkui lehtede kaupa oma põdemistest ja sellest, et sind keegi ei armasta ja sina kedagi ei armasta ja siis kukub sulle puu pähe, mis näitab, et kogu maailm on sinu vastu.

Arvatavasti kirjutavad noored sellise sisuga kraami täna-

päevalgi, ja mis sellest siis halba, areng igal juhul, õpid riimima ja suureneb austus kirjasõna vastu.

Gümnaasiumi ajal ja veidi enne seda sai selliseid lullasid treitud ning heade klassivendadega Sütevaka humanitaargümnaasiumist – praeguse reklaamiguru ja muusiku Lauri Tikerpe ning praeguse prantsuse keele tõlgi Indrek Koffiga – kokku pandud üks käsikirjaline luulekogu, mis koolinoorte omaloomingu võistlusel, või mis ta oli, äragi märgiti.

Muuseas, armas klassivend Koff on samuti oma luuledebüüdi lävel, temalt on kas juba ilmunud või peagi ilmumas esikkogu “Vana laul”. Edu talle sooviksin siin küll.

Arvestades, et 1992. aastast sidusin ma oma tööloo ajakirjandusega, siis ega selle kõrvalt sahtlisse eriti midagi ei tekkinudki. Nipet-näpet sai vahel enda jaoks kirja pandud, aga kirjutamine kujunes eelkõige tööks, mis aitas ära elada.

Nii et luuletuste kirjutamist kui pidevat kommet mul nagu polegi. Nimetagem seda hälbeks.

Sarja Ji raames kaante vahel ilmunud esikteos “Polügrafisti käsiraamat” on puhtalt eesmärgistatud töö tulemus. See töö hõlmas minupoolset tekstiloomet, Sven Kivisildniku poolset toimetamistegevust ja Andres Rõhu poolset kujundamist.

— Kuidas ristus sinu tee Kivisildnikuga ja tuli mõte luulekogu välja anda?

— Ei soovita isiklikult kellelegi, et tema tee Kivisildnikuga ristuks. See annaks umbkaudu sama tulemuse, kui inimese tee ristuks buldooseri omaga.

Umbes viie aasta jooksul Pärnu Postimehe kultuurikülgi toimetanuna olen tellinud Svenilt teatri- ja raamatuarvustusi, ise teda intervjueerinud ja tema raamatuid retsenseerinud.

“Polügrafisti käsiraamatu” eellugu on selline, et kunagi raamatukogus käies haarasin sealt tasuta jagatavate raamatute laualt Teodor Jefimovitsˇ Tsigelmani, Anna Vassiljevna Sidorova ja Georgi Aleksejevitsˇ Tali koostatud õpiku “Polügrafisti käsiraamat”, mõeldes seda teravmeelseks kingituseks oma elukaaslasele Helile, kes omal ajal töötas trükikojas.

Tema sellest kingist suurt midagi ei arvanud ja ma hakkasin raamatu vabadele lehtedele ise kirjutama tekste, mis lähtusid õpikus leiduvatest mõistetest.

Mingil hetkel toksisin kirjutatu arvutisse ja siis jäid need visandid seisma. Eelmisel kevadel rääkisime ühes meilivahetuses Sveniga kirjaoskusest ja sellest, kuidas see ilmast kaduma hakkab.

Siis visandid meenusid mulle ja saatsin nad Svenile. Tema tegi ettepaneku need oma loodavas raamatusarjas Ji koguna välja anda.

Siis algaski ülalmainitud eesmärgistatud töö. Ajakirjanikuna olen deadline’iga harjunud ja seegi kord oli ajaline piir olemas. Käsikiri oli vaja kiirelt valmis saada, et jõuaks kultuurkapitalile taotluse teha.

Mina muudkui kribasin materjali, Sven vaatas üle, tõmbas maha, mis halb, ja nägi üldse palju vaeva, ning mis sõelale jäi, paigutasime käsikirja õigele kohale.

Viimaks kirjutasid Udo Uibo ja Jürgen Rooste käsikirjale üllatuslikult kiitvad soovitused, mille eest neile siin suur tänu, kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital andis toetust, Pärnu Postimees pani käe alla ja Pärnumaa “kulka” lisas veidi – mille eest edastan kõigile siinkohal aitähid – ja läkski kogu trükki.

“Polügrafisti käsiraamat” ilmus sarja Ji neljanda raamatuna, eelmisi järjekorranumbreid kannavad Piret Bristoli “Nöörist ja seebist”, Kivisildniku “Vägistatud jäämägi” ja Ivar Silla “Spermaga ja puha”. Minu raamatus enesetapumõtteid, vägistamist ja spermat ei leia, kuid tervikuna täiendavad sarja raamatud üksteist vist päris kenasti.

— Kas tunned oma luuletustes Kivisildniku käekirja?

— Ma ei ole üldiselt luulelugeja ega tunne eriti tänapäeva eesti lüürikat. Arvestades, et Sveni raamatud on pea ainukesed, mida olen tänapäeva eesti luulest lugenud, siis eks seda Kivisildnikku sealt leiab ikka.

Suvel kuulsin esmakordselt laivis, kuidas Jürgen Rooste ja fs oma loomingut esitavad. See oli võimas elamus, aga raamat oli selleks ajaks juba trükis ja nende võimalik mõju minu loomingule seal ei kajastu.

Kivisildnik on raamatus nii toimetajana kui ka ebateadliku eeskujuna. “Polügrafisti käsiraamatu” teadlike eeskujudena nimetaksin tekstide tasandil Arthur Rimbaud’ teost “Hooaeg põrgus”, raamatu struktuuri loomisel mõjutas mind Pink Floydi albumite “Meddle”, “Animals”, “Wish You Were Here” ja “The Wall” ülesehitus.

— Mis suhe on sul luulekogu ühe peategelase Real Adumismasinaga?

— Real Adumismasin on polügraafias kasutatava realadumismasina hingeline tasand. Minu suhe temasse on võrreldav uskliku suhtega Jumalasse.

— Mis on sinu enda lemmikluuletus “Polügrafisti käsiraamatus”?

— Mõnes mõttes on kogu see raamat kui üks luuletus, aga tooksin ehk esile teksti “Kasutatud kirjandus”:

Peatäiega magades

Hommikul ärgates

Süljejälg suunurgas

Ajaleht pea all

Kortsumas

Et padi jääks puhtaks

Aitäh

Daniil

Sust oli jälle

Väga palju abi

See on väga mitmetasandiline luuletus, mille teema pärineb ühest Daniil Harmsi lühijutust. See luuletus annab praktilist nõu neile, kes teinekord purjus peaga magama lähevad, ja meenutab mu sõbrale Liispetile, et ta võiks mu Harmsi “Ootamatu joomingu” tagasi tuua.

— Mis on sinu osa Pärnu kirjanduselus?

— Ma olen Pärnu kirjanduselu lunastaja.

Kaupo Meiel

•• Sündinud 1975. aastal Pärnus

•• Õppinud Pärnu Rääma koolis, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis ja mõnda aega Tartu ülikoolis kirjandust ja folkloori.

•• Töötanud 1992. aastast ajakirjanikuna eri väljaannetes. Ajalehes Pärnu Postimees 1999. aastast uudistereporter, hiljem kultuuritoimetaja. Sellest sügisest Pärnu Postimehe arvamustoimetaja.

•• Aastate jooksul andnud gümnaasiumides 20. sajandi väliskirjanduse loenguid, töötanud koristaja/öövahina Pärnu uue kunsti muuseumis, teinud tõlkeid inglise keelest. Ülevaatenäituste “Pärnumaa foto 2005” ja “Pärnumaa foto 2006” projektijuht.

•• Ji raamatute esitlus (Kaupo Meieli “Polügrafisti käsiraamat”, Ivar Silla “Spermaga ja puha” ja Kivisildniku “Vägistatud jäämägi”) on Tallinnas tuleval kolmapäeval kell 18 kirjanike maja musta laega saalis.