Keelefüürerite käsud ja keelud
Kõige tähtsamad inimesed, kes meie emakeele üle otsustavad, on praegu need, kes kuuluvad Emakeele Seltsi keeletoimkonda. See on kollegiaalne kogu, kuhu kuulub võrdselt Tartu ja Tallinna teadlasi. Keeletoimkonna vanema valib Emakeele Seltsi koosolek ja vanem kutsub ise liikmed kokku. Praegu on keeletoimkonna vanem Reet Kasik. Liikmed on Tartust Tiit-Rein Viitso, Ellen Uuspõld, Katrin Kern ja Jaak Peebo. Tallinnast kuuluvad toimkonda Tiiu Erelt, Peeter Päll, Maire Raadik, Einar Kraut ja Krista Kerge.
Kõige paremad raamatud, kust õigeid sõnu ja vorme (lubatud ja keelatud) otsida, on “Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999” ja selle 2001. aastal ilmunud parandustega trükk. 2005. aastal on kavas avaldada põhjalikult ümber töötatud versioon. Keeleteadlased ootavad ümbertöötamise jaoks igasugust kriitikat, et uues versioonis seda arvestada.
Kaks korda aastas annab Emakeele Selts välja ajakirja Oma Keel, kust leiab palju huvitavat eesti keele, selle uurimise ja korraldamise kohta. Arvi Tavasti ja Vello Hansoni “Inglise-eesti arvutikasutaja sõnastikust” (ka võrgus üleval) saab sobivaid tõlkevasteid paljudele harjumuspärastele inglise sõnadele või tähistele, näiteks et ESC-klahv on maakeeli paoklahv (sõnast pagu, pagema). Tõsisematele keelehuvilistele on mõeldud kuukiri Keel ja Kirjandus.
Kõige kiiremat nõu saab Eesti Keele Instituudi keelenõuandetelefonil 6 313 731. Seal vastavad keeleteadlased Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Peeter Päll, Maire Raadik ja Sirje Mäearu eesti keele kasutamist puudutavatele küsimustele igal tööpäeval kella 9–12 ja 13–17. Keeleõppe ja -poliitika kohta käivatele küsimustele nad ei vasta, sest nende probleemidega tegelevad haridus- ja teadusministeerium ja keeleinspektsioon.
Telefonitsi keelenõuande kõrval vastab Eesti Keele Instituut ka kirjadele ja teeb vajaduse korral tasu eest keeleekspertiise.
Kõige rohkem küsitakse telefonitsi küsimusi, millele keeleinimesed oskavad une pealt vastata. Peeter Päll ja Maire Raadik ütlevad, et selliseid on kolmandik kuni pool. Aga mingi osa on väga raskeid, mida tuleb uurima hakata. Need puudutavad eri-alast sõnavara. Rasked on ka keeleküsimused, mida esitavad kohus, kriminaal- ja kaitsepolitsei jne.
Helistaja küsib: “Kas Eesti aeg kirjutatakse suure või väikese tähega?” Suurega.
Järgmine: “Kuidas on õige sisseütlev, Los Angelesse või Angelesesse?” Mõlemad õiged.
Kas grillmaitseaine või grillimaitseaine? Peeter Päll selgitab, et kuna maitseaine ei ole sama mis grill, oleks õige omastavaline (grilli-). Ta nendib, et liitsõnade puhul on nimetavaline ja omastavaline liitumine tõesti keeruline. Muide, seesama helistaja küsib mõne aja pärast uuesti, kas võib kasutada sõna grillisegu toote nimetusena. Nõustajad otsustavad, et võib.
Inimene on kohkunud ja tahab teada, kas tõesti on lubatud nimetavas nii puder kui ka pudru. Ega ikka ole.
Kõige levinum väärarusaam on keelenõustajate arvates see, et Internet on usaldusväärne keeleallikas.
Kui keegi on näinud Internetis sõna mingil kujul, siis ta usub, et nii ongi õige. Aga sealsamas võrgus on olemas ka teine kuju. Samuti ei tasu pimesi uskuda spellerit.
Internetis kõrgkeelt ei viljelda ja seal valitseb hoopis teine kirjaviis. Meile tundub veider ja pentsik, kuid see ongi teistsugune, ütleb Päll.
Arvamusi keele kohta on igasuguseid. “Meilt on nõutud, et eesti keelest tuleb kõrvaldada nn katusega susisevad tähed nagu š ja , sest need pärinevad nõukogudeaegsest keelest. Aga need tähed on olnud eesti keeles väga ammusest ajast – vähemalt 1918. aastast!” imestab Peeter Päll.
Kõige raskem viga pole see, kui eksitakse mõne üksiku sõna õigekirja või vormiga. Keeleteadlaste hinnangul on palju hullem, kui keelt kasutatakse loogikavastaselt, nii et öeldu või kirjutatu mõttest ei saa enam aru. “Kui oled ostnud näiteks raamatu, aga kirjutatut on võimatu mõista, siis ikka häirib küll,” taunib Maire Raadik lohakust ja pealiskaudsust.
Mida keelenõustajatelt kõige sagedamini küsitakse
K: Kas õige on marketingi või marketingu osakond?
V: Eesti keeles on turundusosakond.
K: Kas sõna pub on sobiv kasutada?
V: Inglise pub on eesti keeles kõrts või baar, võib kasutada ka mugandit pubi.
K: Kas tõesti on eesti keeles õige sõna glögg? Kuidas seda käänata?
V: Rootsikeelne glögg ei sobi eesti võõrsõnaks. Meil on kergem kasutada mugandit glögi, nagu teevad soomlasedki. Ka käänamine on siis lihtne: ostame selle glögi, joome Põltsamaa glögi (vrd käbi - selle käbi - seda käbi).
K: Kas eesti keeles võib kasutada sõna e-mail?
V: E-mail on eesti keeles meil, e-post, pikemalt elektronpost; inglise e-mail address on meiliaadress.
K: Kas eesti keeles võib kasutada sõna imid?
V: Parem on ladina keelest lähtuv imago või eesti uudissõna kuvand. Tihti sobib maine.
K: Kas võib-olla kirjutatakse sidekriipsuga või ilma?
V: Sidekriipsuga.
K: Mille poolest erinevad pitsat, pitser ja tempel?
V: Pitsat on pitseri löömise vahend. Pitser on pitsatijälg. Tempel (kantseleinduses) on värvipitsat või selle jälg.
K: Kas õige on enamikul inimestest või enamikel inimestest?
V: Õige on enamikul inimestel, võib ka enamikul inimestest.
K: Kas sõnas üle-eestiline kirjutatakse eestiline suure või väikese algustähega?
V: Väikesega: üle-eestiline või üleeestiline. Sobivad samatähenduslikud sõnad on ka ülemaaline, üleriigiline.
K: Kuidas kasutada sõna long drink?
V: Kirjutage kursiivis long drink, mitmuses long drink’id.
K: Kuidas kirjutada eesti keeles wok?
V: Kirjutage häälduspäraselt vokk, vokkpann, vokiroog. Tegusõna on vokkima.
K: Kas (seisab kirjas) must valgel kirjutatakse kokku või lahku?
V: Kirjutatakse lahku: must valgel.
K: Kumba nimekuju kasutatakse eesti keeles, kas Sankt Peterburg või Peterburi?
V: Eestikeelne nimi on Peterburi (nii nagu näiteks Pihkva). Venekeelne nimi on Sankt-Peterburg (vrd Pskov). Sankt-Peterburgi ei sobi lühendada St. Peterburg’iks.
K: Kumb on õige: Schnelli või Šnelli tiik?
V: Õige (ja ametlik) on Snelli tiik, sest nimi on rootsi algupära.
K: Kuidas kasutada eesti keeles sõna lobby?
V: Soovitame kirjutada häälduspäraselt lobi(töö). Muid omasõnalisi vasteid: kuluaaripoliitika, koridoripoliitika, tagatreplus.
K: Kumb on õige: uks on lukus või lukkus?
V: Mõlemad on õiged.
K: Kas õige on diisel- või diislimootor, diisel- või diislikütus?
V: Õiged on diiselmootor (= diisel) ja diislikütus.
K: Kas sõnal workshop on olemas eestikeelne vaste?
V: On küll: õpikoda, seminar, õppus, ideeturg, meistriklass, meistrikursus.
K: Kas õige on palsam või balsam?
V: Õige on palsam.
K: Mis vahe on sõnadel kestvus ja kestus?
V: Kestus = vältus, kestvus = vastupidavus.
K: Kes on konsultant ja kes konsulent?
V: Konsultant on nõuandja, juhendaja. Konsulent on põllumajandusnõuandja.
K: Kas ingliskeelsele hands free facility’le on eestikeelset vastet?
V: See on eesti keeles vabakäeseade, vabakäetelefon.
K: Millal kirjutada ilmakaari suure, millal väikese algustähega?
V: Ilmakaarte nimetused kirjutatakse väikese algustähega. Suurt tähte kasutatakse siis, kui Lääs ja Ida on kohanime tähendusega: mõeldakse (poliitiliselt) lääneriike ja (kultuuriliselt) idamaid. Kuid ka väike algustäht ei ole sellisel juhul vale, nt: Sai läänelt (= lääneriikidelt) majandusabi.
K: Kumb on õige, kas tainas või taigen?
V: Õige on tainas.
K: Kas siseministeerium kirjutatakse väiketähega ja Eesti Vabariigi Siseministeerium kui asutuse nimetus suurtähega?
V: See arusaam pole õige. Riiginimi ei kuulu riigiasutuse ametlikku nimetusse, sest selline täiend pole sisuliselt vajalik. Seega on ametlik täisnimetus Siseministeerium, tavakasutuses sobib väiketäht: siseministeerium.
K: Kas sõnale know-how on eestikeelset vastet?
V: On küll: oskusteave.
K: Kumb on õige, kas Köleri või Köhleri tänav?
V: Õige on Johann Köleri tänav. Tallinna tänavanimed leiab ka Internetist: http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm.
K: Millal kasutada sõnu õigesti’ ja õieti’?
V: Õigesti tähendab veatult, korrektselt, korralikult’, nt Ta lahendas ülesande õigesti. Õieti tähendab õigupoolest’, nt Kes seal siis õieti käis?
K: Kuidas moodustatakse võõrnimetuletisi, näiteks nimest Shakespeare?
V: Võõrnimetuletised kirjutatakse väikese algustähega, muus osas säilitatakse nime ortograafia. Liited lisatakse nimele harilikult ilma ülakomata: zürichlane, hollywoodlik. Ülakomaga saab näidata nime ja liite piiri siis, kui nime lõpposa kirjapilt ja hääldus on erinevad: shakespeare’lik. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriipsu: newyorklane, jack-londonlik. (T. Erelt, Eesti ortograafia. 3. tr. Tallinn, 1999, lk 18-19)
K: Kas õige on bartertehing või partertehing?
V: Õige on bartertehing, barter või vahetustehing. Parter tähendab põrandat (teatris, maadluses).
K: Mis on body ja kuidas seda eesti keeles kirjutatakse?
V: Body on pesuese. Soovitame kirjutada häälduspäraselt bodi.
K: Kas aunimetus AASTA NAINE kirjutatakse läbiva suurtähega?
V: Aunimetused kirjutatakse väikese algustähega: aasta naine, aasta isa, aasta õpetaja jts.
K: Kas ühendis 10 inimesele peab numbri järel käändelõppu näitama või mitte?
V: Ei pea, sest kääne selgub järgnevast sõnast.
K: Kas mineviku Eesti kirjutatakse sidekriipsuga või ilma?
V: Ilma sidekriipsuta: mineviku Eesti.
K: Mis on krooni lühend?
V: kr, lühendit EEK kasutatakse rahvusvahelistes valuuta võrdlustabelites, see ei sobi eestikeelsesse jutustavasse teksti.
K: Kuidas lühendada sõnaühendit nii-öelda?
V: n-ö, sest sidekriips säilib ka lühendis.
K: Kas õige on gripiga kaasnevad tüsistused või gripile kaasnevad tüsistused?
V: Õige on gripiga kaasnevad tüsistused.
K: Kas direktor juriidilistes küsimustes või direktor juriidilisel alal?
V: Õigusdirektor.
K: Kas š ja asemel võib nüüd kirjutada sh ja zh?
V: Ei või, õige on š ja , nt šenenn, brošüür, ilett.
K: Kas veel kord kirjutatakse kokku või lahku?
V: Lahku: veel kord.
Väljavõte www.eki.ee/keeleabi/kkk2.html
Keelekasutaja käsiraamatud ja allikad
“Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999” (parandustega trükid ka 2001 ja 2002)
“Eesti keele käsiraamat” (kasutatav ka Internetis: http://www.eki.ee/books/ekkr/)
Tiiu Erelt. “Eesti ortograafia” (ilmunud mitu trükki; sisaldub ka “Eesti keele käsiraamatus”)
“Kirjakeele teataja” 1979–1983. Tallinn 1985
“Kirjakeele teataja” II 1993–2000. Emakeele Selts 2000
“Keelenõuanne soovitab” I 1996. II 2000 (aastal 2004 ilmub III väljaanne).
Eesti Keele Instituudi keelenõuandeleheküljed (http://www.eki.ee/keeleabi/, sisaldab korduvaid keelenõuküsimusi ja nimetatud keelenõuandekogumikke)
