Kellakeeramise võlud ja valud
Kuigi USA president Benjamin Franklin juhtis juba 1784. aastal tähelepanu päevavalguse parema ärakasutamise vajadusele, teostus kellakeeramise idee esimest korda Esimese maailmasõja ajal selle sajandi teisel kümnendil. Kui sõja ajal oli suveajale üleminek vajalik energia kokkuhoiuks, on tänapäeval sellest tulenev kokkuhoid tühine. Suveaja võlu on hoopis lisatund looduslikku valget aega.
Homme võtab valitsus ilmselt vastu otsuse minna küll 31. oktoobril suveajalt talveajale, kuid tuleval kevadel enam suveajale üle ei minda. Seega hakkab Eestis edaspidi aasta ringi kehtima talveaeg, mistõttu läheb suvel senisest varem pimedaks.
Suveaja ärajätmisel on nii tulihingelisi toetajaid kui ka vastaseid, mistõttu on raske üheselt öelda, kas vastuvõetav otsus on õige või vale. Kummale poole inimene oma arvamuses kaldub, on väga individuaalne. Suveaja veendunud vastase, Tartu Ülikooli füsioloogiaprofessori Selma Teesalu kinnitusel lööb suveaeg segi inimese biorütmid ja tekitab tõsist stressi. Mullu kevadel valmis Teesalul uurimus, milles ta oli kümne aasta jooksul küsitlenud 3000 inimest, kellest koguni 82 protsenti oli suve-aja vastu. Vaid 3 protsenti täiskasvanud vastajatest väitis, et suveaeg ei põhjusta neile mingeid probleeme.
Suveaja vastased väidavad, et kevadine kellakeeramine põhjustab neile kahe nädala kuni kuu jooksul lisastressi ning samuti häirib see tööd ja pereelu. Arstide sõnul kannatavad suveaja tõttu kõige enam nooremad kooliõpilased, kes ei saa suveaja tulles välja magada ja kel kaob söögiisu ning need täiskasvanud, kes käivad kella peale tööl. Vähem häirib suveaeg gümnaasiumiõpilasi, kelle elurütm kellakeeramisest hoolimata niigi sageli sassis ning küpses eas tööinimesi.
Samas väidavad suveaja pooldajad vastu, et üks tund on sedavõrd tühine muutus, et mingit tõsist stressi see ei tekita. Ka on näiteks astronoom Mihkel Jõeveer korduvalt Eesti Päevalehes kirjutanud, et suveajale ülemineku vaevused pole signaal selle halbusest, vaid vihje kannatajate mitte kõige parematest eluviisidest ehk siis liiga hilisest magamaminekust.
Samuti tuuakse suveaja pooltargumendina Euroopa ajavööndite ühtne liikumine. Nii on Europarlament andnud välja rea direktiive, millega on saavutatud järjest suurem ühtsus suveaja kasutamisel. Kuigi Euroopa Liidu direktiivid pole kohustuslikud teistele riikidele, kasutab enamik Mandri-Euroopa riike suveaega sarnaselt euroliiduga, sest aja ühtsus on oluline turu ladusaks funktsioneerimiseks ning transpordi ja side sujumiseks. Suveajast loobumine muudaks segasemaks Eesti suhtlust ka teiste Balti riikidega, kus Leedu juba on üritanud eri ajajalga käima hakata, kuid tänaseks veendunud selle ebaõigsuses.
