Kes julgeb vaadata otsa andmetele, mida ta iga päev eneselegi teadmata jagab?
Noblessneri sadamalinnaku angaaridesse astuja leiab end täna algaval Tallinn Art Weekil keskkonnast, kus pole keeruline kujutleda end mõnda tehnoloogilisse düstoopiasse. Mastaapse näituse „Katedraal tehnikale” üks osa on Timo Tootsi installatsioon „Memopol-3”, kuhu sisenemine tähendab vabatahtlikult oma isikuandmete jagamist. Ei maksa ehmatada (või vastupidi, maksab kohe väga) – enamik meist teeb seda nagunii iga päev. Ainult et vastupidi „Memopol-3-le” ei kustuta need firmad seejärel meie andmeid.
Toots on Noblessnerisse kujundanud mitmeosalise ruumi(installatsiooni), kuhu sisenemiseks on tarvis skaneerida isikut tõendav dokument. Kes on lennujaamas kehaskanneriga kokku puutunud, leiab nii mõndagi tuttavlikku. Ooteruumis kogutakse telefonist andmeid, see võib telefonist olenevalt võtta isegi paarkümmend minutit. Järgneb eraviisiline kutse hiiglaslikku animatsioonisaali, mis jätab igaühe oma andmetega vastastikku. Kedagi teist selles ruumis ei ole, kui just ise ei otsustata kogemust jagada. Järgneb halastamatu audiovisuaalne kogemus sellest, milline näeb välja digitaalne jalajälg.