Kes oli saarlaste suurjumal Taarapita?
Kuid see on kõigest praegu enim levinud seisukoht. Henriku “Liivimaa kroonikas” mainitud saarlaste suurjumal Tharapita paneb keeleteadlasi ja ajaloouurijaid siiani endast rääkima. Kroonika järgi lennanud Taarapita Saaremaale ühelt ilusa metsaga kaetud mäelt, kus ta sündis. Paljud muistendid räägivad, et see mägi olla olnud Ebavere. Legend ütleb veel, et saarlased olnud Taarapita saabudes ülirõõmsad ja löönud hirmsasti lärmi. Aga Henrik lisab, et kui riialased olid lõpuks kogu Eesti ära ristinud, siis ajasid nad ta maalt välja ja uputasid merre.
Mitmed uurijad on täheldanud, et Taarapita lennutee kirjeldus vastab Kaali meteoriidi langemise suunale. Meteoriit võis Eesti muinaselanikele tunduda jumala endana, kes kohutava hävitava väe ja kõrvulukustava kõuemürinaga maale laskus. Igatahes oli see sündmus, mis muutis kindlasti kaasaegsete maailmapilti lähedal ja kaugemalgi. Arvatavalt on selle kajastusi säilinud Vahemere ääres või isegi Pärsias.
Vaevalt saab keegi kunagi selgelt öelda, mis roll oli Taarapital enne ristisõdijate saabumist, kuid legendi taustast on siiani uurijatele rohkem huvi pakkunud jumaluse nimi.
Taara, avita!
Henriku “Liivimaa kroonikas” nimetatakse Taarapitat viis korda. Harilikult arvatakse, et see nimi tähendab appihüüdu “Taara, avita!”. Pakutud on ka nimekuju “Thori pikne”, viidates skandinaavia mõjule. Suurima lihtsustusena samastatakse Taarapita sageli muinasskandinaavia Thoriga, kelles püütakse näha kogu põhjala või Euroopa ürgset teavajumalust
Tänapäeval on teaduslikus kirjanduses Taarapitast käibel mitmeid kummalisi väärtõlgendusi. Taarapitat peetakse tihti öökullijumalaks, kelle nimi olla hoopis Tarapila. Näiteks on mahukas jumalate käsiraamatus looma- ja linnujumalate rubriigis lühiartikkel “Tarapila: An Estonian owl god”. Selline tõlgendus ulatub üle-eelmise sajandi esimesse poolde, kuid arvatavalt on selle juured koguni seotud 11. sajandi ajalookirjutaja Breemeni Aadamaga, kes kirjutab, et Aestlandi saare elanikud austavad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad elusaid inimesi, keda hangivad kaupmeeste käest, vaadates enne hoolega üle, et nad oleksid kehalt veatud ja draakonid neid ära ei põlgaks. Eks lennanudki Taarapita “Liivimaa kroonika” järgi Saaremaale. Ühe teise väärtõlgenduse järgi peetakse Taarapitat hoopis sarapuuhiieks, keda eestlased appi huikasid.
Nimi Taarapita esineb annaalides juba enne “Liivimaa kroonikat”. Kaheksandal sajandil kirja pandud Aethicuse “Kosmograafias” leiduvad saared Rifargica (Rifarrica) ja Taraconta, mida paljud uurijad peavad Eesti kohanimedeks. Rifargica on viidud vastavusse Rävalaga. Taracontat võiks pidada Taarakonnaks, mis osutab Saaremaale.
Huvitaval kombel mainib ajalookirjutaja Saxo Grammaticus Poola ranniku lähedal asuva Rügeni saare puhul kolme jumalat, kelle kujud taanlased 1168. aastal hävitasid. Nende seas oli ka jumal Turupit, kes aga ei kuulu slaavi jumalate sekka. Alates ettekandest, mille vene filoloog ja etnograaf Aleksandr Kotljarevski pidas 1870. aastal ühel Eesti Õpetatud Seltsi koosolekul, peetakse Turupiti Taarapitaks. Selle samasuse on õigeks tunnistanud ka Uku Masing artiklis “Taara päritolust” (1939).
Uku Masing kirjutab: “Nimetusest Taara on kunagi tehtud eestlaste ülijumalus, kuid siis hakkas ka ta langus. Ta topiti igalepoole ja tulemuseks oli, et hakati kahtlustama, kas ta üldse kuulub kuskile, ja kuigi polnud kahtlust, et eestlased muiste kedagi säärase nimega olendit tundnud, tõsteti küsimus, kas selline jumalus üldse on eesti algupära, kas ta pole mitte laenatud skandinaavia Thorrist. Küsimus on praegugi lahtine ja selle saaks vast otsustada kindlamini ainult siis, kui oleks kindel, kas skandinaavia sõnal on indogermaani etümoloogia.”
Viimane küsimus on nüüdseks saanud jaatava vastuse ja seega langeb kõrvale võimalus, et Thor oleks laenatud läänemeresoome keeltest.
Suur Taara
Taarapita nime tähendust uurides peame selle lahutama kaheks osaks. Taar-apita võimaldab nime tõlgendada “Taar, appi (avita)!”. Aga sellist tõlgendust ei toeta kuidagi “Liivimaa kroonikas” ega Knytlingasaagas olev nimekuju. Jumala nimi peaks siis olema Taar, keda hädas appi kutsutakse. Aga miks pidi “Taar-appi!” sündima ühel mäel ning lendama Saaremaale? Taara-pita võimaldab meil nime palju paremini mõista.
Taara-pita nime selgitamisel saame lähtuda mitmest võimalusest. See nimi on kas soome-ugri algupära või on see laenatud. Uku Masing on Taarat püüdnud siduda polüneesia jumalatega. Mitu autorit on väitnud, et Taara ei ole midagi muud kui dharma, mille budistlikud uiguurid soome-ugri hõimudele vahendasid. Taara võiks olla laen germaani-keldi Donar-Taranisest. Veel võiks Taara olla laenatud altai keeltest, kus Tenri või Tengri tähistab islamieelset taeva ülijumalat.
Taara laenamine on aga väheusutav, sest selle nime vasteid leidub mitmes soome-ugri keeles. Põhja- ja koolasaami murretest on teada taevajumal pikne Tiirmes või Diermes, kes kindlasti ei ole laenatud skandinaavlastelt. Skandinaavlastelt on saamid laenanud piksejumala Hora-gallese, kelle algupära on Thor. Mõned uurijad seovad Taaraga liivi kohanime Turaida (Thoreyda), mis võiks tähendada Taara aeda. Kindlamad teated on meil aga obi-ugri keeltest, kus nii handid kui ka mansid tunnevad taevajumal Toremit. Taara kohta on teateid ka samojeedi keeltest.
Peter Simon Pallas kirjeldas 1772. aastal karagassi keelt, mis on nüüd hääbunud. “Karagasside uskumused on lihtsaimad maailmas; neil ei ole nõidu ega oma ebajumalaid, see eest palvetavad nad taeva ja päikese poole.” Taevast kutsutakse selles keeles “tere” või “teere” ja jumalat Tere või Teere. Taara vaste Tara või Tura on säilinud ka Volga ääres tsuvasi keeles, mis täna-
päeval kuulub turgi-tatari keelte hulka. Selle keele kõnelejad on aga endised soomeugrilased ning nende keeles ja meeles on säilinud väga palju soomeugrilikku.
Kuna nimi Taara on levinud Läänemere kallastelt Jenissei jõeni, siis on väheusutav, et see oleks laenatud germaani või altai keeltest. Pigem on tegemist muistse soome-ugri (uurali) jumalanimega, mis on meie ajani säilinud fragmentaarselt.
Mida tähendab aga Taarapita nime teine pool “pita”? Kas see on nime osa, epiteet või hoopis nimeosa tõlge? Teame ju nimetusi Zeus pater, Jupiter või taevaisa. Vanades kirjalikes ülestähendustes varieerub jumala nime täiend isa – pater, piter, pita. On võimalik, et Henrik tõlkis Taara-isa Taara-pitaks. Sellele tõlgendusele räägib aga vastu Knytlingasaaga Turupit, sest miks pidi Rügeni saarel slaavlaste seas midagi latiniseerima?
Kui “pita” on soome-ugri sõna, siis võib see tähendada “suurt”. Ka Taarale saab leida soome-ugri etümoloogia. Taara on selle tõlgenduse kohaselt jumal, kes on ise kõrge ning asub kõrgel üleval taevas. Taarapita oleks Taara-suur ehk Suur Taara. Ka “Liivimaa kroonikas” räägitakse saarlaste suurest jumalast, keda kutsutakse Taarapitaks. Suur Taara on täpselt see, kelle nime saarlased võisid karjuda, kui nad asusid riialasi nuhtlema.1
Refereeritud antropoloogilise ja etnolingvistika professori Urmas Sutropi 26. aprillil Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandest “Taarapita – saarlaste suur jumal”
