Kes on need eesti poisid, kes lähevad Iraaki?
Ameerika dokumentalist Michael Moore näitab oma Bushi-vastases filmis “Fahrenheit 9 /11” Iraagis sõdivaid ameerika merejalaväelasi. Ta jõuab tõdemuseni, et Iraagis sõdivad ameeriklased pärinevad valdavalt vaestest peredest ja äärealadelt. Kas Eestis on samuti?
Paldiskis asuv scoutspataljon on loodud osalemiseks NATO, EL-i ja ÜRO operatsioonides ning äkkrünnakute tõrjumiseks Eestis. Kogu isikkoosseis koosneb elukutselistest kaitseväelastest, kellest on komplekteeritud mitu missiooniüksust Kosovosse ja Iraaki.
Teenistusaeg poolteist aastat
Arvata võib, et scoutspataljonis teenivad mehed ei tule Tallinna eliitkoolidest ega keskmisest jõukamatest peredest. Et missioonidel kannavad vastutust meie poliitikute tehtud otsuste eest sageli just sotsiaalselt vähem kindlustatud noored mehed.
Üle poole Paldiskis teenivatest meestest on 20–25-aastased, kolmandik neist pärineb Tallinnast ja Harjumaalt, peaaegu kuuendik Virumaalt. Meeste keskmine teenistusaeg on personaliülema Ants Torimi sõnul poolteist aastat.
“On neidki sõdureid, kes on tulnud pataljoni loomisel ja teeninud siin juba 7–10 aastat. Neid on ligi 25%, ja mitte ainult ohvitseride hulgas,” sõnab Torim.
Üle 36-aastaseid mehi on ainult 6% pataljoni koosseisust. ”Kui tekib pere ja vajadus sellega visiitabielu asemel pidevalt koos olla, surutakse kätt ning öeldakse, et tore oli, ja lahkutakse ametist,” lausub Torim.
Sageli üritab noor mees elukutselise kaitseväelase ametiga jalad alla saada, et minna siis edasi õppima või soetada eluase.
Reamehe palk on 6825 krooni kuus, lisandub tasuta elamisvõimalus Paldiskis, võimalus saada ametikorter, lisaks sõjaväelisele väljaõppele õpitakse inglise keelt ja arvutitundmist, saadakse autojuhi- ja päästekoolitus, läbitakse parameediku kursus. Teenistus lõpeb iga päev kell viis ja edasi elatakse juba tsivilistina. Töönädal on viiepäevane.
Scoutspataljonis teeniv Andres Illus (23) on pärit Tartumaalt Suure-Rakke külast. “Sattusin siia tänu vanemale vennale, kes on siin olnud algusest peale, ja vahipataljoni kaudu,” lausub Illus.
Paldiskis teenib ta kolmandat aastat, on osalenud mitmel rahvusvahelisel õppusel ning missioonil, sealhulgas Kosovos. Loobuma see teda valitud elukutsest ei pannud. “Huvitav oli,” on Andres veendunud.
Pärast keskkooli töötas Andres mööblifirmas ja oli ühes Tallinna poes müüja. “Sai siin proovitud ja mõtlesin, et teenin seni, kuni saan jalad alla, et edasi minna,” ütleb ta. “Siit saab hea juhtimiskogemuse ja õppustel osaleda.”
Andres elab Paldiskis ja küsimusele laste kohta raputab ta pead. Tema arvates ei tulda missioonidele au ega kuulsust taga ajama ning avalikuks kangelaseks ta saada ei taha. “Töö nagu iga teine,” arvab Andres. “Ei saaks öelda, et palk ei oleks määrav.”
“Ma ei mõtle sellest, et missioonidel võiks surma saada. Kes mõtleks Tallinna–Tartu maanteel autoroolis olles, kui palju on seal liiklusõnnetusi?” küsib Andres.
Rein tuli koos relvavendadega
Rein Leppenit (21) on pärit Järvamaalt Peetrist, mis asub paarkümmend kilomeetrit Paidest. Elukutseliseks kaitseväelaseks sai Rein kohe pärast keskkooli ja ajateenistust, kusagil mujal pole ta ametis olnud.
“Ma kahtlesin väga kõvasti, kas on üldse mõtet minna aega teenima,” sõnab Rein, kelle sõjavägi pani teisiti mõtlema. Viru pataljonis aega teenides kujunes toonasest sõpruskonnast tiim, kes ei tahtnud ka pärast teenistuse lõppu laiali minna.
“Tahtsime kõik kümnekesi minna kõrgemasse sõjakooli, aga ainult üks sai sinna sisse,” ütleb Rein. “Siis mõtlesime, mida teha, et tiim kokku jääks, ja tulime 2002. aastal siia.”
Nüüd hakkab nende seltskond Reinu sõnul laiali vajuma: kes läheb mujale tööle, kes võtab naise, kes hakkab edasi õppima. “Põhimõtteliselt saame ju iga päev viiest koju, kui just metsalaagreid ei ole. Kontoris laua taga küll ei istuks,” sõnab ta. “Palk on määrav, alati mujalt sellist ei saaks.”
Rein on ka välismissioonil käinud. “Ma läheks kohe uuesti,” väidab ta. Tundub, et siira entusiasmiga. Ehkki tema väeosas oli neidki, kes pärast esimest missiooni sellest elukutsest loobusid.
“Ma küll ei leia, et peaksin olema Eestis kangelane, kellest meedia räägiks, kui ma missioonile lähen,” ütleb Rein. “Kui kuulsaks tahaksin saada, läheksin reality-show’sse “Baar”, mitte ei tuleks Paldiskisse tööle.”
Rein elab koos oma tüdrukuga Laagris. Paldiskis elamise mõtet pole ta suutnud neiule pähe panna. “Vahel küll küsitakse, miks ma just sellist ametit pean,” tunnistab noormees.
Neli venda, kõik sõdurid
Eiko Õim (25) on pärit Lääne-Virumaalt Väike-Maarjast. Kõik tema vanemate neli poega on ühel või teisel ajal Paldiskis teeninud. Praegu on neist seal teenistuses kolm, Eiko on pere poegadest kolmas.
Varem õppis Eiko kokaks, aga nüüd arvab, et töötaks elukutselise kaitseväelasena ka siis, kui tal poleks sellel alal tegutsevaid vendi ette näidata. “Koka elukutsest on see palju huvitavam.”
“Mulle see amet meeldib, praegu küll ei kujuta ette, et teeksin muud tööd,” ütleb Eiko. “Viis-kuus aastat kavatsen end teenistusega siduda.” Paldiskis on Eiko teeninud kaks aastat.
“Ma arvan, et ema on harjunud,” kõneleb Eiko missioonil olemisest. “Eks meil on kõik pojad seal käinud. Kui seal teenida, et mõtle sellele, et kodus oodata võib olla palju raskem. Missioonil ohust ei mõtle.”
Kõik kolm võitlejat peavad oluliseks nii palka kui ka omandatud juhtimis- ja muid kogemusi. “Hea sõdur ei tõsta iga päev rauda, füüsiline ja vaimne vastupidavus on palju olulisem kui punnis lihased,” sõnavad mehed. “Lisaks meeskonnatöö ja võime toimida üksusena.”
Kolm meest ei tea, mis nende teenistuskäigus lähimatel aastatel ees seisab. Kas need on just nemad, kes missioonidele satuvad. “Kõigil on võrdne võimalus,” leiavad sõdurid.
Kes tulevad scoutspataljoni teenima?
Ants Torim, Rahuoperatsioonide (ROK) keskuse personali ja administratsiooni ülem
Nii pataljoni kui missioonidele on eraldi värbamine. Teatud kriteeriumid on seaduses kirjas: keskharidus, läbitud sõjaline väljaõpe (eeskätt ajateenistus).
Missiooniüksustega liitujale piisab sõjaväelise väljaõppe eriala spetsialisti staatusest või kaitseliidu baaskursuse läbimisest. Meil on teenistuses 18–35-aastased mehed. Nooremad ei saa tulla keskhariduse klausli tõttu, vanemate väljaõpetamine pole enam otstarbekas.
Sõduriks sobivus selgitatakse välja 3 kuu jooksul, kui teenistusse tulija osaleb väljaõppel. Üksuse ülemad otsustavad, kas see elukutse ikka sobib sõdurile ja vastab tema ettekujutusele teenistusest. Osalt lahkutakse see-tõttu, et ollakse oma füüsilisi võimeid ülehinnanud.
Kuidas mõjutavad värbamist surmad?
Ly Lepik, ROK-i värbamise projektijuht
Tundub, et nüüd tuleb rohkem neid mehi, kelle jaoks otsus siin teenistusse asuda on juba kindel. Varem tuli niisama huvilisi rohkem. Surmasaamine on küsimus, mida ei küsita. Ma ei teagi, mis põhjusel, kas ei taheta või julgeta. Seda nii väeosades, kus me värbamas käime, kui ka vestlustel. Tavaliselt läheme oma pataljoni materjalide ja relvadega messidele, tutvustame pataljoni ja üritame korraldada üritusi kogu Eestis. Värbamisvestlusi olen aktiivselt pidanud viimased pool aastat.
Pataljoniga liitumiseks piisab kohalikus riigikaitseosakonnas või kaitseliidu malevas dokumentide vormistamisest. Töö-büroodes on meie reklaam üleval, see jookseb televisioonis.
Meile saab registreeruda interneti ja telefoni teel, kuid oluline on vahetu kontakt. Võiks öelda, et paljud langetavad otsuse selle alusel, et tunnevad selleks tööks kutsumust.
Teiseks põhjuseks on võimalus õppida. Samuti võimalus omandada ainulaadne juhtimiskogemus, mida tsiviilis ei saa.
Scoutspataljon
Loodud: 1918. aastal Vabadussõja tarvis, toona erakapitalil
Vapikiri: “E pluribus unum” – “Üks paljudest”
Erna retke võitja 2004
Koosneb staabi- ja tagalakompaniist, lahingtoetuskompaniist ja kolmest jalaväekompaniist. 1. jalaväebrigaad on professionaalse väljaõppe ja kiirreageerimisvõimega manööverüksus.
Paljude välismissioonide loomise baas. Missiooniüksusesse jõudmisel arvestatakse teenistuses olemise aega, kogemusi, kaitseväelase isikuomadusi ja eriväljaõpet.
Vanuseline koosseis
Vanuses 20–25 aastat – 52,6%
Vanuses 26–35 aastat - 35,1%
36-aastasi ja vanemaid – 6,3%
Kaitseväelased on pärit
Tallinnast, Harjumaalt 36,6%
Virumaalt 14,4%
Tartumaalt 8,4 %
Pärnumaalt 8,1 %
Jõgevamaalt 5,7 %
Järvamaalt 5,7 %
Teistest Eesti maakondadest kokku 25%
Tingimused
Palk alguses – 6825 krooni.
Puhkus 35 päeva
Tasuta elamisvõimalus Paldiskis (kasarm valmis 2004. aastal, toad on 4- ja enamakohalised, seal elamine pole kohustuslik)
40-tunnine töönädal
Tasuta jõusaal ja spordisaal, Paldiski linna ja Keila ujula
