Kes saab tööd ETV Saaremaa korrespondendipunktis
Eesti Televisiooni Saaremaa korrespondendipunkti konkursile kahe toimetaja ja kahe operaatori ametikoha täitmiseks laekus kokku 14 avaldust. Neist üheksa oli esitatud Saaremaal elavatelt ajakirjanikelt, 4 aga ETV-s töötavatelt pealinlastelt.
Möödunud nädala lõpul viibisid Saaremaal ETV juhtivad töötajad Katrin Saks, Raul Rebane ja Vallo Toomet, kes koos maavanema ja kohaliku ajalehe Meie Maa peatoimetaja Ilona Sääsega kõigi kandidaatidega vestlesid, valimaks parimaid.
Mõte luua Saaremaale Eesti Televisiooni korrespondendipunkt tekkis juba laulva revolutsiooni ajal. Juba siis, 1989. aastal otsustasid tollased ETV juhid Rein Elvak, infosaadete peatoimetaja Uno Maasikas ja tehniline direktor Leiger Põldma, et korrespondendipunkt tuleb Kuressaarde rajada.
Otsus otsuseks, raha puudumise taha on korrespondendipunkti rajamine takerdunud tänaseni.
Kui Riigikogu ETV-le 1994. a detsembris Saaremaa korrespondendipunkti jaoks vajamineva aparatuuri ostmiseks ligi miljonit krooni eraldas, hakkas asi tasapisi ka "susisema". Kui raha selle aasta augustikuus ETV arvele ka lõpuks üle kanti, hakati rääkima juba töökohtadest ja konkursi korraldamisest nende kohtade täitmiseks. ETV Saaremaa mittekoosseisulistele korrespondentidele Aare Lainele ja Endel Kurgpõllule oli see igatahes küll üllatuseks. On ju nemad need, kes on teinud kõik endast oleneva, et kohalikku programmi ETV kanalil käivitada; kes on selleks pöördunud küll pea-, küll reaministrite poole, küll parlamentääride ja omavalitsuste, küll kohalike omavalitsuste ja valdade liidu poole. Mehed, kes on raha korrespondendipunkti käivitamiseks n-ö välja ajanud, läksid konkursitulle teistega võrdsetel tingimustel. õigustatult tekib neil küsimus, kus olid need tööletahtjad siis, kui nemad ametkondade uksi kulutasid ja igast võimalikust kohast kohaliku TV käimapanemiseks raha püüdsid saada.
Teisest küljest on muidugi õigus ka ETV juhtidel, kes leiavad, et Saaremaa korrespondendipunkt peab saama parima kaadri, mis hetkel võimalik. Kohalikus ajakirjanduses on ETV programmijuht Katrin Saks väljendanud seisukohta, et kui Tallinna inimesed Saaremaale elama ja tööle tahavad minna, siis teeb see Saaremaale ainult au. Nii et panus tehakse professionaalsusele, teeneid hinnatakse vähem. Jääb veel lisada, et operaator Endel Kurgpõld on teinud Eesti TV-le kaastööd 26 aastat, toimetaja Aare Laine aga olnud trüki-, raadio- ja teleajakirjanikuna ametis alates 1976. aastast.
Saateid ETV-le hakati Saaremaal tegema juba 1989. aastal
Pärast ETV juhtkonna Saaremaal käiku 1989. a suvel läkski asi käima. Selleks suunati Tallinnast Aare Lainele abiks kogenud operaator Kaljo Jõekalda ja korrespondendipunkt hakkas sellisel viisil tööle. Tehti nii pikemaid saateid kui ka AK-uudiseid. Materjali ümbersalvestused ja montaazh tuli teha Tallinnas.
Pärast televisiooni ja raadio lahutamist 1991. a kaotati kohalikud korrespondendipunktid, aga kuna TV sarisaated nagu "Provintsipäevik" jt jätkusid, siis tuli ka neid saateid edasi teha. Selleks otstarbeks saadeti Tallinnast kohale terve võttegrupp, kes siis seal mitu päeva kohal oli. Nii kestis saadete tegemine kuni 1993. aastani.
1993. a lõpus pakkus ETV saarlastele võimaluse regionaalprogrammide tegemiseks. Kui 31. märtsil 1994 läksid käiku "Lõuna Kanal" ja "Linnapilt", siis oleks saarlastel olnud samal ajal võimalik edastada oma regionaalprogrammi. "Aga ETV ei andnud midagi muud peale idee. Ei aparatuuri ega võtnud palgale. Tallinnast öeldi, et Saaremaa on rikas maakond. Muretsege aparatuur, meie anname võimaluse näidata oma kanalil teie regionaalprogramme," meenutab Laine.
Nüüd on raha aparatuuri muretsemiseks kahe mehe vaevaga kätte võidetud. Kes selle aparatuuriga tööle hakkavad, peaks selguma täna.
REIN TOOTMAA
