Kes tapab religiooni pärast loomi?
Eeskätt juutidel ja moslemitel, kinnitab veterinaar- ja toiduameti loomakaitse osakonna juhataja Matti Nautras.
Eesti loomakaitseseadus nõuab, et loom tuleb enne tapmist uimastada. Aga juutide ja moslemite religioosne traditsioon ei luba süüa looma ega lindu, kes on enne tapmist uimastatud – loom peab olema täie teadvuse juures. Ning seetõttu lubabki seadus teha juutide-moslemite jaoks erandi.
Looma religioosse tapmise juures peab viibima veterinaar- ja toiduameti järelevaataja. Ametnike andmetel pole Eesti taasiseseisvuse aja jooksul siiski religioosset loomade tapmist toimunud ning juutide kosher-liha tuuakse välismaalt sisse.
“Eesti juudid on nii venestatud ja eestistatud, et meil lihtsalt ei ole kosher-toidu järele suurt vajadust,” ütleb Juudi Kogukonna esimees Cilja Laud. “Aga viimase kolme aasta jooksul on seda siiski üha enam küsima hakatud.”
Paljudes Euroopa riikides on kasvanud loomakaitsjate surve, et keelustataks loomade tapmine juudi ja moslemi tavade järgi – uimastuseta tapmine on looma jaoks tavapärasest palju piinarikkam. Juudid on neid ettepanekuid nimetanud natsistlikeks – kui Hitler Saksamaal võimule tuli, keelas ta esimese asjana ära kosher-liha tootmise juudi traditsiooni järgi.
Kuid loomade religioosne tapmine kuulub ka Eesti maausuliste traditsioonide juurde.
“Tänapäeval on Eestis loomi ohverdanud üksikud maausulised,” räägib maa- ja taarausulisi koondava Maavalla Koja tegevsekretär Ahto Kaasik. Tavaline ohvriloom on lammas, kes tõotatakse juba tallena ohverdada. Veterinaarametnikku maausuliste ohverdamiste juures olnud pole. “Seadus on koomiline ja ei arvesta põlisrahva tavadega,” ütleb Kaasik. Viimase rahvaloenduse andmetel on Eestis 1081 taara- ja maausulist.
