Kidur riigieelarve ja õitsev transiidiäri
Kui tänavu on riigiametnikud saanud palgatõusu üle rohkem rõõmu tunda kui erafirmade töötajad, siis 2000. aasta ähvardab riigi palgal olijaid stabiilsete palkadega, erafirmades aga on väike tõusulootus. Kavandab ju rahandusministeerium tuleva aasta riigieelarve mahuks 16,8 miljardit krooni, samas kui tänavuse eelarve maht on 17,6 miljardit – palkade tõstmiseks on sellises olukorras isegi parima tahtmise korral raske raha leida.
Seevastu tuleva aasta majanduskasvuks prognoosib rahandusministeerium 4,0–4,5 protsenti tänavuse 0,4 protsendiga võrreldes. Prognoosi täitumise puhul saaks osa ettevõtteid ka palkade mõningasele tõstmisele mõelda.
Suures osas põhinevad Eesti majanduskasvu lootused euroliidu majanduse elavnemisel. Euro-11 ehk rahaliitu kuulujate majanduskasvuks ennustavadki analüütikud tänavu 2,0 protsenti, 2000. aastal juba 2,7 protsenti. Euroliidu võimsamaile osalisele Saksamaale ennustatakse järgmiseks paariks aastaks 2,0–2,5- protsendist majanduskasvu, Soomele ja Rootsile vastavalt 3,5- ning ligi 3-protsendilist kasvu. See tähendab, et Eesti ekspordil on eeldusi elavneda, ent ei tasu arvata, et see toimub automaatselt – esmalt tuleb konkurentsis teiste ekspordihuvilistega peale jääda. See ei ole kerge, sest nõudluse kasvu puhul tormab võimalusi kasutama kümneid ettevõtteid, kes oskavad toota ja turustada väga odavalt ja efektiivselt.
Vene turul oleksid Eesti ettevõtted konkurentsivõimelisemad kui Euroopa Liidus, ent idaturule ei saa vähemalt praegu kindlaid lootusi rajada, sest sealne majandusolukord püsib stabiilselt ebastabiilsena. Toiduainete eksport Venemaale niipea endisele tasemele ei tõuse, sest sealse turu ostujõud pole oluliselt kasvanud ja lähiajal ei kasva ka, sest Vene keskpank kavatseb rubla vastavalt inflatsioonile devalveerida. Veidi võib eksport kasvada, kui Eesti eksportöörid õpivad Vene turu uued nüansid selgeks.
Häid uudiseid tuleb siiski ka Vene suunalt – näiteks transiidiäriga raha teenivatel Eesti Raudteel ja Pakterminalil oli esimene poolaasta väga edukas. Kui Venemaa jääb majanduskriisi piiril kõikuma, siis pole karta, et tal ei jätku huvi eksportida üha enam ja enam naftat ning muid loodusvarasid.
Praegusi tähtsamaid majandusetrende kokku võttes tundub, et Eesti majanduse lähemate aastate kasvuväljavaated on pigem keskpärased kui head. Euroliidu tempos püsida meil õnnestub, aga euroliitlastest märgatavalt kiiremat kasvu on raske saavutada.
