Killer 666 – inimese arv
Need õnnetud, kes arvu 666 seinale sodivad, ei oska aimata selle numbri tegelikku tähendusulatust.
Ilmutusraamatu metsalise ehk inimese arv 666 on kristlikku maailma erutanud tervelt kahe millenniumi kestel. Tõlgendusi leidub leegion, kuna muistsed interpreteeringud polnud järjekindlad. Koolkondi oli palju, süsteeme ja võttestikke hakati ühtlustama alles kesk- ja uusaja piiril või koguni 19. sajandi teosoofide ja okultistide tegutsemisajal. Pahatihti pole 666 lahtiseletajad ka ise päris ausad olnud. Paistab, et eriti pöördelistel ja katsumuslikel aegadel on iga põlvkond võtnud endale aukohuseks avastada "oma metsaline".
666 puhul võiks lähtuda arvust 6, mis on 7-st kui eriti täiuslikust arvust nii väärtuselt kui ka "aukraadilt" madalam, samas aga Aleksandria Philoni meelest "kõigist arvudest kõige viljakam". 6 – see on liit, tasakaal, polaarsete jõudude võrdväärsus, edu, õnn, silmade maksimum täringumängus. Pentti Lempiäinen (1995) loetleb veel selliseid märksõnu nagu maailma loomise päevade arv, õrnus ja armastus, inimese kuus vanuseperioodi, kuup kui ideaalne, tahutud kivi vabamüürluses, Taaveti täht, Petlemma täht, kuueharuline kujund Kristuse monogrammi vastena.
Erialakirjandusest leiab lugematul hulgal seoseid ja seletusi, kuid midagi pahaendelist neist küll välja ei loe. Nii Juan E. A. Cirloti sümboliraamat (1962) kui ka Hutchinsoni võrdkujude leksikon (koostanud Jack Tresidder, 1997) väidavad aga, et mingi arvu kordamine suurendab koguseliselt selle toorest jõudu, kahandades samal ajal vaimuväge. Küllap sellepärast ongi klassikalise ruletilaua numbrite summa mõnede andmete järgi 666 – et mõistus jääks kasiino ukse taha.
James C. Cooperi (1984) järgi on 666 "diadeemiingli" Hakaatrieli arv ning ühtlasi Päikese arv, kuna moodustab sakraalgeomeetria ühe põhikujundi, nn päikeseruudu külgede summa. 2/3 on kümnendmurruna ligikaudu 0,666.
Siimoni, Kaini ja Antikristuse number
On arvatud, et 666 oli nõid Siimoni (Ap 8:9–24) salanumber. Siimon juhtinud gnostikute sekti, mis oli varakristlusele ohtlik ja Ilmutusraamatu autori silmis ketserlik. Kuna Vana Testamendi sümboolika kordub Uues teisel tasandil, siis on täheldatud ka seost Kaini ja metsalise märgi vahel.
Ristiusus on 666 Antikristuse peamiseks tunnusmärgiks. Antikristus pole Saatan, vaid inimene ("sest see on inimese arv"), Saatana saadik, nagu Kristus on Jumala läkitatu. Ta on kui "Kristuse ahv", kes karikatuursel moel jäljendab Lunastaja sõnu ja tegusid. Jeesuse enese arv on loomulikult kõrgemast suurusjärgust – 888.
Varakristlased pidasid Antikristuseks tagakiusajaid Rooma keisreid (Nero, Domitianus, Traianus). Hilisemate usutülide ja vaenamiste käigus on metsalisemeelseks peetud küll paavste, küll usupuhastajaid ning peaaegu kõiki ilmalikke hirmuvalitsejaid.
Metsalise arvu tõlgendusi pidid tuupima ka nõukogudeaegsed tudengid teadusliku ateismi tundides: kohustusliku lektüüri hulgas olid Friedrich Engelsi "Ilmutusraamat" (1883) ja "Algkristluse ajalugu" (1894–95) – muide väga arukad kirjatükid. Engels tugines neis käsitlustes saksa orientalistile ja piibliuurijale Ferdinand Benaryle, kes oli 1836. aastal tõestanud, et arv 666 tähistab kabalistlike arvutuste järgi keiser Nerot.
Lev Tolstoi "Sõjas ja rahus" murrab apokalüptiliste probleemide kallal pead Pierre Bezuhhov. Metsalise nime otsides saab ta tulemuseks kord l Empereur Napoléon (keiser Napoleon), kord l Russe Besuhof (venelane Bezuhhov).
Kui juba ühemehetõlgendused on nii vasturääkivad, mis siis erinevatest tegijatest arvata. Rudolf Steineril kannab Ilmutusraamatut käsitlevas loengusarjas metsalise numbrit semiidi päikesedeemon Soradt, Fritz Glunki suures sümbolileksikonis (1997) aga pimedusedeemon Zorath (tuletatud ilmselt Zoroastresest ehk Zarathustrast), kelle peaingel Miikael ära võidab.
Ilmutusraamat polegi Johannese kirjutatud
Kuidas Ilmutusraamatu väidetav kirjapanija Johannes selle arvu peale tuli? Robert Graves, Claudiuse-romaanide jt antiigiaineliste teoste autor, oletab, et sõnnikuhunnikus – askeetide ja eremiitide harilikus magamispaigas – kasvav hallutsinogeenne seen sünnitas nägemusi. Tristan Hannaniel väidab "Ristiusu vastuoludes" (1992) korduvalt, et Ilmutusraamat polegi Johannese kirjutatud. Õige autor olevat tõenäoliselt Kerinthose-nimeline gnostik ning algvariant pandud kirja heebrea keeles. Hiljem on kirikumehed kreeka keelde tõlkides teost meelega moonutanud. Hannanieli järgi tähistavat 666 üksnes "sügavuse inglit" Abaddoni (kreekapäraselt Apollüon; vt Ilm 9:11), igasugused muud tõlgendused olevat spekulatsioonid.
Uuemasse aega välja jõudes tuleks nimetada satanismist innustunud Aleister Crowleyt (1875–1947), kes 20. sajandi algul võttis endale nimeks To Mega Therion 666 (kreeka keeles Suur Metsaline; originaali arvväärtuseks ongi metsalise ehk inimese number).
Teise maailmasõja ajal oli Eestiski levinud John Mitchelli tõlgendus, et Ilmutusraamatu metsaline on Adolf Hitler. (Sama väideti ka Stalini kohta.) Tulemuse saavutamiseks kasutati ladina tähestikku, nii et a = 100, b = 101, c = 102 jne. Sel juhul HITLER = 107 + 108 + 119 + 111 + 104 + 117 = 666.
"Saatana piibli" autor Anton Szandor LaVey (1930–1997) rajas anno 1966 Californias Saatana Kiriku. Aastanumber on tähendusrikas, sest sisaldab va kurikuulsat arvu – kui 9 Peetruse risti kombel ümber pöörata. LaVey meelest algas siis uus ajaarvamine – 1966 nimetati Saatana aastaks nr 1.
