Liidu juhatuses oli viimasel ajal olnud aktuaalseks aruteluteemaks sidemete taastamine ja laiendamine väljaspool Eestit asuvate sõsarseltsidega.

Paljudele oli sõit Venemaale pärast Eesti taasiseseisvumist esmakordne. Päevad Peterburis olid sisutihedad - kooriproovid, ettevalmistus põhikontserdiks, kohtumised, ka Eesti konsulaadis, linna vaatamisväärsustega tutvumine. Siit kooruski välja laulu missioon oma rahva kultuuris. Paljud laulmised olid Peterburis spontaansed, ehkki eestlane ei ole spontaanne. Pushkinos lauldi lossiesistel treppidel. Möödujad peatusid, kuulasid ja läksid edasi - kes naeratades, kes mõtlikult, kes nõutult. Aga laulud kõlasid ja hästi kõlasid sealse kauni looduse rüpes.

üllatus ootas ees Peterhofis. Vaevalt jõuti bussist väljuda, kui kõlas Eesti hümn! Otsekui riigipea vastuvõtul! Lauldi kaasa. Vastavalt Peterhofi loomise ajastule riietunud puhkpillimehed teadsid ja oskasid ära arvata, mida millal mängida.

Liikudes mööda kauneid Peterhofi pargiteid ühe skulptuuri juurest teise juurde, tulid meie lauljatele ootamatult vastu pruut ja peigmees - pruutpaar. Ja jälle kõlas eesti laul. Pruutpaari kohmetus oli nõnda suur, et nad vist ei saanudki aru, mis toimub.

Põhiesinemine toimus luteriusu Püha Katariina kirikus. (Kirikukogudus oli omamoodi inimeste ühendus - koos käivad seal lätlased, venelased, sakslased ja eestlased. Jutlust peetakse neljas keeles - iga rahva emakeeles.) Pühapäeval oli kirik tulvil rahvarõivais ja muidu pidulikult riides inimesi. Kõlas C. Kreegi "Eesti Reekviem". Dirigeeris Kuno Areng, klaveril saatis Lilyan Kaiv.

JAAN AITAJA