Kirik kavatseb riigilt Niguliste varade eest kompensatsiooni nõuda
Kultuuriministeerium andis eile teada oma seisukoha seoses EELK ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni kohtuvaidlusega, mille kohaselt soovis EELK riigilt tagasi saada Niguliste kiriku juurde kuuluvaid kunstiteoseid, nende seas keskajast pärit Bernt Notke maal “Surmatants”, mitmed altarid ja muud esemed, milleta EELK sõnul kirik pühakojana eksisteerida ei saa.
Ministeeriumi hinnangul on Niguliste kirik aastakümneid tegutsenud hinnatud kontsertide ja näituste paigana ning tegu on olulise kultuuriobjektiga. Seetõttu toetab ministeerium kiriku muuseum-kontserdisaali jätmist riigi omandisse, kiriku hoone, maa ja inventari osas langetab lõpliku otsuse aga valitsus, vahendas ministeeriumi pressiesindaja. Selle seisukohaga võtab riik vastutuse museaalide ja nende jaoks spetsiaalselt kohaldatud keskkonna säilitamise ja arendamise eest.
EELK esindaja Vahur Glaase sõnul on Niguliste kiriku edasine saatus nüüd riigi otsustada. Juhul kui valitsus on ministeeriumiga samal seisukohal, peab riik Glaase sõnul EELKle kui kiriku hoone, maa ja inventari õigusjärgsele omanikule õiglast kompensatsiooni maksma.
Samas ei soovinud ta kommenteerida, kas kompensatsioon peab kajastuma rahas või milleski muus. “See peab olema igale inimesele arusaadavalt õiglane,” ütles ta Päevaleht Online´ile. Küsimusele, kas see peaks väljenduma rahas või hoonetes, vastas Glaase, et hooneid paraku tagastada ei saa ning ka EVPde kasutamistähtaeg on möödunud.
Kiriku hoone ja maa on Glaase sõnul tunnistatud EELK omandireformi põhiseks subjektiks. Glaase sõnul on võimalik, et valitsus otsustab ka need EELKlt ära võtta. Samas taunib ta seda, et riik otsustas eelnevalt tagastada kiriku hoone ja maa, kuid mitte esemeid, mis on sakraalehitisele olulise tähendusega. "Meie arvates on kiriku inventar kunstlikult eraldatud. Kirik ei ole ainult katus ja seinad, vaid ka jumalateenistuse läbimiseks vajalikud asjad - näiteks altar. Ebaõiglane on neid asju lahutada," ütles ta.
Glaase sõnul läks 13. sajandist pärit Niguliste kirik koos selle juurde kuuluvad maa, hoonete ja kunstiväärtustega 1939. aastal EELK valdusesse seoses Saksa koguduse likvideerimisega. Kiriku kunstiväärtused olid koguduse ostetud.
Kirik hävis 1944. aasta märtsipommitamise ajal ning jäi aastakümneteks varemetesse. Glaase sõnul päästsid kiriku kunstiväärtused just EELK liikmed, kes need pommitamise ajal Kiek in de Kök torni varju viisid.
1984. aastal avati renoveeritud kirikuhoones muuseum-kontserdisaal, kus siiani säilitatakse ja eksponeeritakse muuseumile ettenähtud erilistes tingimustes hinnalisi kunstiväärtusi Eesti keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti paremikust.
Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest kuulub kiriku inventari veel puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkalik lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsioon.
