Kirjandus 2014. aastal: tugev luule, vähevõitu romaane

Eile avalikustati kultuurkapitali kirjanduse preemianominendid. Žüriis olid Mart Velsker, Tiina Tarik, Heili Sibrits, Mari Peegel ja Leo Luks. Võitjad selguvad 14. märtsil.

Põhižürii: Mart Velsker (esimees), Tiina Tarik, Heili Sibrits, Mari Peegel ja Leo Luks

Mart Velsker

Mulle tundub, et luules oli valik väga tugev, aga see tunne võib sõltuda ka sellest, et olen kaasaegset Eesti luulet juba mõnda aega jälginud tähelepanelikumalt kui teisi alasid. Alati on palju valikuvõimalusi ja ka palju määramatust vabaauhinna puhul. Üldiselt on tavaks, et žüriis toimunud arutelusid ei kommenteerita, kuid seda võin ikka öelda, et vaidlusi oli ja on küllap veel edaspidigi (auhinna saajad pole ju veel otsustatud).

Liiga lihtsat kategooriat ei olnudki. Minu jaoks tõusid esile paljud luuleraamatud, kuid sellegipoolest ei oska ma arvata, kas oli tegemist proosa- või luuleaastaga.

Berk Vaher

Ajal, mil avalikkuse tähelepanule pretendeerib üha enam „kultuur”, mis koosneb rõlgustest, düsgraafiast ja päevapoliitilisest pilast, on sümpaatne näha säärast preemiakandidaatide valikut, mis heidab valgust ka nüansirikkamale poeetikale ja kultuuriloost teadlikule esseistikale. Iga kategooria nominentide nimistuid on üritatud koostada praeguse kirjanduspildi suhtes võimalikult representatiivselt.

Mingist erilisest „eesti kirjanduse kõrgajast” küll rääkima ei tõttaks, kui väärt romaane nii vähe ilmub – ehk toovad äsjaste romaanivõistluste tulemused muutusi. Eesti vene kirjandusega ei osata meil endiselt midagi peale hakata...