Näidend on Anton Tšehhovi novellide („Tuttavate juures” ja „Minu elu. Provintslase jutustus”) adaptatsioon, seega tahtsin teha klassikalist realistlikku näidendit. Londoni lavastus selline ka oli, kuigi siin ei pruugi samamoodi olla. Tahtsin, et sellest tuleks näidend, mis oleks võinud olla kirjutatud ka 19. sajandil – siin ei ropendata, ei ole alastust. Kirjutamise käigus sai selgeks, et näidendi keskmes peab asuma üks suvemajake, sümboolne paik, mille ümber tegevus käib.