Kirjanikud laiendavad parnassi

 (4)
Kirjanikud laiendavad parnassi
Siugja Sulepea žürii (Künnap, Sinijärv, Rooste, Helme) loodab tulevaste võitjate arvelt täieneda.Hannu Oittinen

•• Kust Siugja Sulepea auhinna mõte tuli?

Peeter Helme: Kui ise ei tee, siis ei juhtu midagi. Kui vaadata kulka auhindu või riiklikke kirjanduspreemiaid, siis nende puhul võiksin ma põhimõtteliselt varem auhinnasaajate loetelu välja öelda. Nende tulemused on nii etteaimatavad ja igavad.

Asko Künnap: Eestis tõmmatakse kõiki otsi kokku, eriti kultuuri vallas. Niigi pole kirjandusauhindu ülearu palju. Leidsime, et omal kohal oleks mingi teistlaadi tunnustus, millega pärjataks sellist autorit, kes tavaliselt jääb tagaplaanile, kellest beibajakirjanikud vaimustatud arvustusi ei kirjuta. Algul kujutasime ette, et tõenäoliselt on see pigem mõ­nele noorele autorile suunatud, aga lugema hakates avastasime, et küsimus polegi eas.

•• Mis on auhinnaks? Ja kellele see läks?

Jürgen Rooste: Auhind pole rahaline, sellega kaasneb lisaks aule nimeline, graveeringuga sulepea ja lõunasöök võitja valitud kohas. Lugesime võitjaks Loomingu Raamatukogus ilmunud Holger Kaintsi raamatuga „Lennukivaatleja”. Raamat räägib ühest Eesti ühiskonna kummalisest segmendist, hüljatud ja veidi kibestunud, oma paranoiade ja luulude küljes siplevast nõukaaegsest segakeelsest kogukonnast, kes elab lagunenud aiamajakeste rajoonis. Nende maailma on sisse sõitmas midagi hirmsat ja õõvastavat…

PH: Teet Kallase „Õnne 13” kujutab Eesti ühiskonda fantaasia­võtmes, aga üldmulje on lõbus, soe ja armas. Holger Kaintsi fantaasia tegelased on samasugused väikesed inimesed, aga neid ümbritsev atmosfäär on täiesti õõvastav, jube ja mõistmatu. Lõp­pvooru jõudsid ka Asta Põld­mäe „Kirjad pääsukestele” ja Andrus Kasemaa „Lagu­ne­mi­ne”. Kõik kolm lõppvooru jõud­nut olid tegelikult võrdselt head.

•• Rooste, Sinijärv ja Künnap on korduvalt koos esinenud ja ühisraamatuid avaldanud, viimati „Kün­napRoosteSinijärve”. Nüüd veel auhind, mille žüriisse olete neljanda musketärina haaranud Helme… Aimuks nagu mitteametliku kirjandusrühmituse teket?

AK: See ei ole tahtlik, programmiline rühmituse moodustamine, pigem toimub asi orgaaniliselt.

JR: Elu on meid lihtsalt kokku toonud. Kõik me neli oleme totaalselt erinevad inimesed, meie ühisosa on kirjanduse- ja õllelembus. Me kõik loeme päris palju ja järjepidevalt eesti kirjandust ja meile kõigile meeldib üksteise seltskonnas selle üle targutada.

PH: Loomingus ilmus hiljuti Mihkel Muti novell kambast, kes pidevalt uusi kirjanikke esiplaanile trügib. Sellised kirjandusgurud, kes saavad kokku ja arutavad, et „talle peaks selle auhinna andma, tema paneb ära…”.

JR: Sellised me ei tahaks olla.

•• Kirjanduses toimuv läheb teile korda siis eelkõige kirjandusriigi kodanikena?

PH: Väga hästi sõnastatud.

JR: Tõsi, meie hulka kuulub ka kirjandusriigi ühe osa valitseja Karl Martin, kes intervjuule ei jõudnud…

AK: Aga ta on väga leebe valitseja, ta ei ürita mingilgi viisil domineerida.

PH: Ka žüriis oli ta meist kõigist oma arvamuse väljendamisel kõige tagasihoidlikum. Rohkem kuulas kui rääkis.

•• Kui suure osa teie identiteedist moodustab Tallinna kodanikuks olemine?

PH: Mind mõjutab see vägagi. Sündinud tallinlasena oli üks esimesi kordi, kus ma pidin end nii identifitseerima, Tartu ülikooli astudes. Esiteks tundsin üleolekut soome keele oskuse pärast, teiseks seepärast, et tartlased mõ­­jusid ikka nii… provintslikult.

AK: Minu puhul seisneb identiteet pigem selles, et üritan olla nii vähe tallinlane kui võimalik. Kuri saatus on mind siia randa ajanud. 

JR: Olen läbi ja lõhki tallinlane, sellest läbi imbunud, nii et olen Tallinna asfaldiga ühte värvi. Olen elanud kahes linnas, Tallinnas ja Helsingis, mõlemad meeldivad mulle oma depressiivsuses. Muidugi, siin on ka helged kohad nagu Uue Maailma selts, Telliskivi loomelinnak, kultuuritehas… Kogu minu luule müstika ja maagia pärineb Tallinnast.

•• Künnap, Rooste ja Sinijärv astuvad homme koos Led R-iga üles Rock Cafés, alapealkirjaga „Kolme vägi”. Kas 1 + 1 + 1 on siin rohkem kui kolm?

Loe veel

AK: Antud juhul on tehte 1 + 1 + 1 tulemus pigem lihtsalt üks. Oleme palju koos ja eraldi esinenud. Aga midagi nii mastaapset polegi vist olnud. See on Rock Café hoo­aja alustamine, ka tossumasinad ja valgussõu ei ole välistatud. Võ­tame oma luulest mingi urbanistlikuma ja närvilisema liini, mis Zeppelini loominguga paremini kokku klikkab. Tunneme muidugi aukartust: Led R koosneb vanadest Ruja meestest, mis oli lapse­põl­ves mu jaoks umbes sama kauge ja suursugune nagu Led Zeppelin ise.

PH: Mind häirib väga, kui lavale ronivad kirjanikud, kes ei oska oma teoseid esitada… Tahtsin lihtsalt öelda, et Asko on Eesti kirjanikest ilmselt üks paremaid esinejaid. 

JR: Asko suudab ka sosistada nii, et terve saal kuuleb. Mina pean sama efekti saavutamiseks karjuma.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare