•• 1•• Kuidas hindate mööduvat kirjandus-/kirjastusaastat? Kas see oli pigem hea või halb? Mida uut tõi teie kirjastusele?

•• 2•• Mis teosed olid teie kirjastuse tänavune võit ja kaotus?

•• 3•• Mida peate isiklikult parimaks raamatuks, mille soetasite tänavu enda raamaturiiulile?

•• 4•• Millised on kirjastuse põnevaimad uue aasta plaanid?

Silva Tomingas

TEA Kirjastus

•• 1•• Mööduv kirjastusaasta oli TEA Kirjastusele üks viimase kümnendi teguderohkemaid ja õnnestunumaid. Lõppev aasta tõi nii väikestele kui ka suurtele lugejatele palju põnevaid raamatuid. TEA Kirjastuse ruumidesse tõi see aasta ka veerandsada uut võimekat spetsialisti seoses peatselt ilmuma hakkava “TEA entsüklopeediaga”.

•• 2•• Tänavuste võitude hulka kuuluvad kindlasti mahukad ja väga populaarsed teatmeteosed, nagu “TEA laste- ja noorteentsüklopeedia”, “TEA taskuentsüklopeedia”, “Maailma lühiajalugu” ja “Suur perenaise käsiraamat”,  mida kõiki on sellel aastal müüdud u 10 000 eksemplari. Võitude sekka kuuluvad ka  tänavu välja antud 50 uut Eesti autorite lasteraamatut. On aga kaotusigi: müügis tippu jõudnud “Eesti jõulumuinasjutud” leidsid lugeja ja said kauplustest otsa esimese nädalaga  ning väljakuulutatud raamatuesitluse oli kauplus sunnitud ära jätma, sest ühtki raamatut järel ei olnud.

•• 3•• Isiklikult meeldib mulle väga hiljuti Avita kirjastuselt ilmunud “Suur valmiraamat” – ilus läbilõige tuntud valmidest koos rikkalike  illustratsioonidega.

•• 4•• Eeloleva aasta tippsündmuseks kujuneb kindlasti “TEA entsüklopeedia“ ilmumahakkamine. Ja tore, et see langeb kokku TEA 20. sünnipäevaga. TEA on juubeliaastal valmis uuteks ülesanneteks ja loodab lugejale pakkuda mõnegi meeldiva üllatuse.

Krista Kaer

Varrak

•• 1•• Arvan, et möödunud kirjandusaasta oli pigem hea. Eesti kohta on hea, kui ühel aastal ilmub kolm meeldejäävat romaani: Andrus Kivirähkilt, Ene Mihkelsonilt ja Jaan Kaplinskilt. Kirjastuse kohta võiks öelda, et elu kulges üsna loogilist rada mööda ja suuri üllatusi ei olnud.

•• 2•• Mul on eelkõige väga hea meel, et meil oli võimalus avaldada Ene Mihkelsoni “Katkuhaud” – Ene Mihkelsoni haaret, sügavust ja mõjuvust ei tule Eesti kirjanduses sageli ette. Samuti on mul rõõm Valentine Nõlvaku “Ellujääja” üle – praegu üle üheksakümneaastasel autoril on hämmastav loomupärane jutustamisanne ja oskus üksikasju tähele panna ja meelde jätta. Ja muidugi oli veel terve hulk teisi meeldivaid asju, näiteks seegi, et fantaasiakirjandus on lõpuks oma publiku leidnud – seda  näitas “Troonide mängu” vastuvõtt. Suuri ja ränki kaotusi ei olnud.

•• 3•• Mu raamaturiiulid on sellises olukorras, et mõne sinna soetatud raamatu võin enda jaoks avastada alles mitme aasta pärast, aga üks huvitavamaid ja ootamatumaid raamatuid oli kindlasti Stieg Larssoni “Lohetätoveeringuga tütarlaps”. Tegu on raamatu ingliskeelse pealkirja tõlkega, Skandinaavias ilmus see pealkirja all “Mehed, kes vihkavad naisi” ja see on esimene osa nn millenniumi triloogiast. Praegu võib ka kergesti juhtuda, et mõni huvitavam raamat tuleb läbi lugeda käsikirjas, sest just sellisel kujul saadetakse neid kirjastusse.

•• 4•• Aasta on pikk ja tulekul on palju raamatuid, üks esimesi on Tõnu Õnnepalu “Flandria päevik”, suurepärane ja nauditav lugemine. Võiks veel mainida E. M. Forsteri “Reisi Indiasse”, Carlos Ruiz Zafoni “Tuule varju”, Toni Morrisoni “Dzˇässi”, Cormac McCarthy “Teed”, Haruki Murakami “Kafkat merekaldal”, Simon Sebag Montefiore “Noort Stalinit”, Edward Lucase “Uut külma sõda” – aga need on tõesti vaid vähesed ilmuvatest ilukirjandusteostest ja ajalooraamatutest. Püüame tõlkida võimalikult paljudest keeltest ja tuua Eesti lugejateni võimalikult paljude maade kirjandust.  

Mart Jagomägi

Ilmamaa

•• 1•• Eesti kirjandusaasta oli pigem hea. Ka meie kirjastusele polnud see kõige halvem. Aga on olnud paremaid. Meie kirjastusele tõi see aasta kevadel ühe uue väikese ilmamaalase –  Grete. Lisaks veel palju häid raamatuid.

•• 2•• Lõpuks ilmus Aivar Kulli aastaid kirjutatud monograafia Oskar Lutsust. Jüri Arraku maalid, Aliise Moora “Eesti talurahva vanem toit” ning Edgar Kanti “Eesti rahvastik ja asustus”. Rõõmu tegid “Mõtteloo” sarja raamatud, millest tõstaks esile Lennart Meri “Poliitilise testamendi” ja Tarmo Kulmari “Tõsilood muinasrahvastest”. “Avatud Eesti raamatu” sarjast Cicero, Kierkegaard, Aristoteles jt. Eesti kirjanike sarjast “Anna Haava. Elu ja loomingu lugu”.

•• 3••  Jüri Arraku maalid ja Aliise Moora “Eesti talurahva vanem toit”.  Teistelt Karl Tihase raamat Eesti taluehitistest (täpne pealkiri kohe ei meenu).

•• 4•• Georg Mülleri “Jutlused” “Mõtteloo” sarjast, Ivar Grünthali “Laulu võim”, Hendrik Adamsoni kogutud luuletused, Rabindranath Tagore “Hinge sosistused” (tlk Uku Masing) “Avatud Eesti raamatu sarjast” Gilles Deleuze’i “Bergsonism” ja Søren Kierkegaardi “Filosoofilised pudemed”. Ja lõpuks loodaks ilmutada “Eesti ajaloo” V köite.

Tiina Tammer

Tänapäev

•• 1•• Eestil on juba päris palju häid kirjastusaastaid olnud. See tähendab, et on mitmeid kirjastusi, kes annavad välja olulisi, huvitavaid, kvaliteetseid, uudseid raamatuid. Lugeja ei peaks nurisema, eesti keeles tuuakse talle koju kätte nii uudisteoseid kui ka kirjandusklassikat. Meie kirjastusele tähendas kirjandusaasta aga eelkõige seda, et kuulutasime välja kolm suurt võistlust: romaani-, noorsooromaani- ja lastejutuvõistluse.  Te ei kujuta ette, kui palju lugemist-otsustamist meil ees seisab. Jõululaupäeva eelgi lahkus iga kirjastuse töötaja lisaks raamatukotile ka käsikirjade kotiga. Jõulud ja aastavahetus on ju käsikirjade lugemiseks parimad...

•• 2•• Lükkasin praegu tooli lauast eemale ja jäin Tänapäeva raamatute riiulit vaatama. Need kõik on mulle tähtsad. Nagu ka inimesed, kes neid meie kirjastuses teevad.

•• 3•• Selle raamatu kinkis mulle Ilon Wikland oma pühendusega.

•• 4•• Loodame häid eesti autorite raamatuid järgmisel aastal senisest kindlasti rohkem avaldada just tänu enda korraldatud võistlustele. Kokku rikastame eestlaste raamaturiiuleid järgmisel aastal umbes kahe meetri pikkuse raamatureaga.

Rene Tendermann

Pegasus

•• 1•• Ma arvan, et mööduv aasta oli hea nii kirjandusele kui ka kirjastustele. Kui vaadata kas või raamatuid, mis valitsesid edetabelite tippe, võib rõõmu tunda – Kivirähki “Mees, kes teadis ussisõnu”, Tiina Laanemi “Väikesed vanamehed”, Anni Arro imekaunis “Sepamaa talu köök” – eesti autoritele oli see hea aasta. Ja kui aasta on hea autorile, on see hea ka kirjastusele.

•• 2•• Kindlasti oli Pegasuse võit viiekeelne “Suur illustreeritud sõnaraamat”, mida on tunnustanud nii ostjad, asjatundjad kui ka konkurendid. Alustasime eesti klassikute sarja “Hõbevaramu”. Maailmakirjanduse suurteosed ilmuvad uues sarjas “Pegasuse klassika”. Ei saa mainimata jätta 2006. aasta Nobeli laureaadi Orhan Pamuki esimest eestikeelset raamatut “Lumi”. Minu selle aasta lemmikud on pea kaks aastat tehtud kaunikene Donna Tartti “Salajane ajalugu” ja esimest korda eesti keeles ilmunud John Steinbecki “Hiirtest ja inimestest”. Kaotusi ei olnud – iga raamatu ilmumine on ju võit. Kahju, et mõne hea raamatu ilmumine nihkus uude aastasse, aga nii jätkubki rõõmu igasse päeva.

•• 3•• No ma ei saa ju nüüd oma raamatutest rääkida. Hiljuti nautisin William Boydi raamatut “Üks inimsüda”. Eelmisel nädalal ilmus Varrakult Rachel Cuski “Arlington Park”, soovitan kõigile. Ja Anni Arro raamatut ma ei saagi riiulisse panna, ilu peab kogu aeg silme ees olema.

•• 4•• Uue aasta esimestel päevadel ilmub minu lemmiku Anna Gavalda imeline “Koos, see on kõik”. “Pegasuse väike sari” on mõnusa hoo sisse saanud ja leidnud endale lojaalse publiku – uuel aastal on plaanis mitu maiuspala. Hoogu lükkame eespool nimetatud “Hõbevaramule” ja “Pegasuse klassikale”, mitu vahvat raamatut noortele fantastikasõpradele. “Narnia kroonikad” anname välja uhke köitena. Ja siis veel hästi palju ilusaid asju.

Kadi-Riin Haasma

Kunst

•• 1•• Minule oli see isiklikult üldse esimene kirjastamisaasta ning kõik oli uus, põnev ja hariv. Mis tähendab, et halb ei saanud see aasta kohe kuidagi olla. Kirjastusele tõi uusi värskeid tuuli ning väiksemaid ja suuremaid ümberkorraldusi, millest loodame kasu nii kaugemas kui ka lähemas tulevikus.

•• 2•• Aasta teise poolde jääb mitmeid rõõmsaid üllatusi – meie “”Lapsesuu” sarja hea minek, “Hallipäiste laste” südamlik vastuvõtt ning kahtlemata efektse kunstibiograafia “Diego ja Frida” vilgas liikumine lettidel. Kaotustest rääkides tuleb tunnistada, et kirjastamistsükli traditsiooniline pikkus on ajale jalgu jäänud ning venima jäänud projektide lõpetamine pole kiiresti muutuvates turuoludes kuigi lihtne ega tihti enam otstarbekaski.

•• 3•• Oma kirjastusest kindlasti soe, sümpaatne ja kauni atmosfääriga “Granaatõunasupp”. Ja kui rääkida muudest, mitte ainult soetatud, vaid ikka ka loetud raamatutest, siis olid küll loomult erinevad, aga ühtviisi võluvad nii “Seesama jõgi” kui ka “Väikesed vanamehed”.”

•• 4•• Uus aasta toob kauaoodatud jätku kuldsele kuningasarjale (Hiinast, Madagaskarilt ja Inglismaalt), paar põhjalikku biograafiat, lisaks üht ja teist üldhuvitavat – lugeda saab ilma mõjust tervisele, smalltalk’i ehk viisakusjutu tähtsusest, samuti kõigile Hispaania sõpradele mõeldud kulinaarset reisikirja. Ilmuma peaks ka põhjalik “Tallinna giid”, mis pakub avastamisrõõmu ka põlistele tallinlastele.

Margus Küppar

Eesti Päevalehe kirjastus

•• 1•• 2007. aasta oli hea aasta. Raamatud on Eestis ikka moes. Ilmus palju Eesti autorite teoseid ja suur osa nendest leidis kohese tee ka müügiedetabelisse ja lugejate lemmikute hulka. Loodetavasti jätkub see trend ja Eesti autorite teoste avaldamine kogub veelgi suuremat hoogu ning juurde tuleb ka uusi silmapaistvaid kirjutajaid.

Märkimisväärne on uute raamatupoodide avamine, raamatute parem eksponeerimine, Apollo laienemine ostukeskustesse, Rahva Raamatu raamatubussi algatus. Järjest rohkem supermarketeid on laiendanud oma raamatusortimenti, mitmed eriala- ja hobipoed on saanud aru, et temaatilise kirjanduse pakkumine oma klientidele on positiivne nähtus. Kuuldavasti saab peagi omale raamatupoe ka Tallinna lennujaam. Tõusuvesi tõstab kõiki paate – kirjastustel on läinud hästi ja see on andnud tegutsemisjulgust. Ilmunud on tõepoolest rohkelt väärt lugemist. Kahjuks on kirjastamise osas ka hulga dubleerimist ja palju ilmub väga sarnaseid raamatuid. Selle võiks kirjutada aasta pahupoolele.

Meie kirjastusele tõi 2007. aasta uue romaaniklassika sarja “Raamatud, mis muutsid maailma”. See on järjekordselt tõestanud, et eestlased armastavad ja hindavad väärt kirjandust. Lisaks oli meil taas kord au anda välja romaanivõistluse võiduromaan. Väga suur osa meie sellel aastal kirjastatud raamatutest on osutunud bestselleriteks ja selle üle tunneme suurt rõõmu.

•• 2•• Suurimad võidud kirjastuse jaoks seostuvad ilmselt raamatute eduka müügiga. Meie raamatutel on läinud hästi, raamatupoodide müügiedetabelite põhjal on suurimateks võitudeks Tiina Laanemi “Väikesed vanamehed”, Andrus Kivirähki ja Heiki Ernitsa “Leiutajateküla Lotte”, Anna Politkovskaja “Putini Venemaa”, Gerald Durrelli “Minu pere ja muud loomad”, Regio teedeatlased ja Andres Anvelti “Punane elavhõbe”. Eraldi nähtuseks on Eestis kujunenud meie romaaniklassika sari.

Suurtest ebaõnnestumistest oskasime õnneks hoiduda. Suurimateks kaotusteks võib pidada teiste kirjastuste poolt kirjastatud edukaid raamatuid – mõned sellised ka 2007 ilmusid.

•• 3•• Neid on rohkem kui üks – edetabelit pole jõudnud veel koostada.

•• 4•• Kõige põnevamad on ikka üllatused – plaanime palju meeldivaid üllatusi!