Kirjastus Kunst Kergitab latti


"Impressionismiga" on kirjastus Kunst konjunktuuri arvestades pannud kümnesse. Palju on kirjutatud meie kunstihariduse puudulikkusest, kuid vähemalt impressionism ei jäta kedagi külmaks.

Kirjastus ise on aja jooksul mitu vagu ette kündnud: kunagi ilmus pooleldi lasteraamat, kellegi Volõnski "Haljad eluvõrsed", ridamisi on välja tulnud kunstilisi biograafiaid kuulsate impressionistide elust. Viimastest oli juba tõsisele kunstiteadusele õige lähedal Hanry Perru-

chot raamat Cézanneist.

Nüüd oli tõepoolest aeg pakkuda lugejatele midagi enamat ja seda Paul Smithi raamat ka teeb. Lugeja saab siit kinnitust impressionismi algtõdede kohta, kuid tähtsam on see, et küllalt lihtsas keeles pakutakse huvitavaid ja uuema aja mõtlemisest kantud interpretatsioone.

Näiteks mõiste flaneur on suhteliselt tundmatu ka meie kunstiteadlaste leksikas. Flaneur on linnas uitav meessoost juhuvaatleja, veelgi enam – kirjanik Jules Janin tähistab sellega kogu Pariisile omast kirge. Flaneur on keskne tegelane Balzaci ja Zola teostes.

Smith toob huvitavaid Manet ja Renoir maalide tõlgendusi, kus tihti esineb naisi seksistlikult piidlev tegelane. Tegelikult toimib kahepidine suhe: pildisisesed pilgud ja pilgud pildi vaatajale. Meeldiv on see, et feministlikku kunstikäsitlust arendab meeskunstiteadlane. Palju on pühendatud lehekülgi varju jäänud impressionistidest naiskunstnikele (Mary Cassat, Berthe Morisot, Eva Gonzales).

Kohati teeb nukraks, et eesti impressionismi käsitlemisel pole jõutud uuemate psühhoanalüütiliste ja feministlike teooriateni. Töö, mis on tehtud feministlike kriitikute kitsas akadeemilises ringis, vääriks laiemat kõlapinda.

Ants Juske

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare