Klaasimullist sünnib tardunud ime
Suvel on lihtsurelikul võimalus tungida Leisi vallas tegutseva klaasikunstniku pühamusse. Ruda poetab viivuks küll salapärase maailma ust, kuid liiga uudishimulike kodanike aktiivsus - soov klaasipiipu oma pihku haarata või kätt klaasisulatusahju torgata - saab rahulikul häälel maandatud. “Ma arvan, et siin on vaatamist sellel, kes klaasikunstis näeb rohkemat kui joogiklaasi.”
Kunstniku sõnul on Laugu klaasikunstikoda ainulaadne Eestis, seda rajades mõjutas looja alateadvust XVII Hiiumaal tegutsenud Hüti klaasikoda. Laugu Glassworksi avastusretki on ette võtnud nii põhjamaalased kui idamaade esindajad, keda vaimustab sulamise-tardumise protsess. Rudai sõnul jõuavad mandrieestlased Laugule saarlastest sagedamini.
Klaasipuhumises on maagiline tõmme. Tule ja klaasi kokkumäng, mida juhib inimene. Pealtvaatajate silme all sünnib ime.
Tulest ja hingeõhust
Tuhat kraadi, hõõguv kera ja metalltoru. Laugu klaasikoda oma kolme klaasseinaga meenutab suurt klaastahukat. Meistri liigutused selles läbipaistvas ehitises sarnanevad idamaade võistluskunstiga - neis on gi (löömine), ci (torked) ja na (kontroll). Jättes klaasipiibu ja sulamisahjud fookusest välja, võib arvata, et tegija viljeleb hoopis wu-shu ja karate segu. “Jõu- ja ilunumbridõ!” Rudai tõsisest ilmest saab mõnus muhelus.
Pika metallpiibu otsas tilbendav erksavärviline moodustis sarnaneb esialgu pooltühja õhupalliga, mis, tõsi küll, vaatajate silme all moondub inetust pardipojast luigeks. Järjekordne puhumine, muljumine ja vajalikud kuumakraadid annavad lõpptulemuse. Enne teostust on idee - aga kui idee ei õnnestu?
“Praaki lihtsalt ei saa tekkida!” Ruda on sõnades napp - vaadaku küsija ringi, tõstku tahukad ja klaaskuulid oma silmade kõrgusele, sealt peegeldub kunstniku sõnum sellele, kes vaevub seda märkama.
Võib arvata, et neli sajandit tagasi puhuti Veneetsias Murano saarel klaasi peaaegu samamoodi, nagu seda teeb Ruda Laugul. Üks on kindel: klaasipuhumine käib ka aastal 2000 mõistuse, käte ja kopsude jõul. Toorainet saab kunstnik oma sõpruskonnalt. Laugule kokkutaritud tühjad vahuveinipudelite hordid saavad esmaseks toormeks proosalisel moel. Ruda näitab oma paarkümmend kilo kaaluvat pika varrega kuvaldat. “Ise tegin, see on mitmesugustest traktori jublakatest kokku pandud.” Kuid kildudest kunstini on pikk tee.
Kunstnik, kel pole õpilasi
Rudail oli vanust 16 aastat, kui esimest korda Tarbeklaasi tsehhiuksest sisse läks. Paljukirutud sotsialismiajal olid ka oma eelised.
Kui masstoodang poleks jätnud võimalust eneseteostuseks, ei pruugiks maailm tunda kunstnik Rudait, kellel on valminud neljas personaalekspositsioon. Näituseks valmistumine on töömahukas, triennaalid nõuavad ööst osa. Peeter Rudai külmtöötlusmenetlusel loodud “Külmunud järved” ja “Kristallid” mõjuvad põhjamaiselt kargelt. Üks viimastest töödest - “Taimed talvel tuulega”, mida kunstnik eksponeeris mõni aeg tagasi Kuressaare Raemuuseumis näitusel, sunnib mõttele Rudai talvelembusest.
“Talvel sündinuna tunnen hingelähedust sulamise ja külmumisega,” kergitab Peeter Ruda hetkeks oma peiduspoolt.
Kunstiakadeemias joonistamist õpetaval Rudail klaasipuhumisel õpilasi pole: “Sellega tegelevad teised õppejõud, meil on palju andekaid naisi.”
Meister sellide puudumist ei kommenteeri, kuid õhust on tajuda, et see pole kantud pelgalt hirmust konkurentsi ees. Kuigi andekatel õpilastel on see omadus, et ühel hetkel kasvavad nad oma õpetajast üle.
Veel viimased päevad seda suve, Laugu klaasmajas on uksed jätkuvalt avatud. Pole takistust, mis keelaks teil kunstniku signeeritud klaasmoodustise ainuomanikuks saada, sest kahte identset klaasimulli Ruda luua ei oska.
Viis fakti klaasist
Klaas leiutati Egiptuses ja Mesopotaamias V-IV aastatuhandel enne Kristust ja on seega vanim tehismaterjal.
Esimesena puhusid klaasimassi vormi süürlased (I sajand e.Kr.) ja egiptlased. n Puhumisoskus levis Rooma riigi ajal Itaalia kaudu Lääne-Euroopasse.
Klaasil puudub kindel sulamistemperatuur. Üleminek vedelast olekust tahkesse ja tagasi toimub viskoossuse pideva kasvu tagajärjel teatavas temperatuurivahemikus (anorgaanilise klaasi puhul kuni 1550 °C juures).
Läbi aegade on kuulsaim olnud tehhi klaas. Ajaloost on teada, et Tehhimaal hakati klaasi valmistama 2000 aastat tagasi.
Eestis on klaasi tehtud aastasadu (Hüti klaasikoda 1628 - 64 Hiiumaal), esimene klaasivabrik läks käiku 1800. aastal Meleskis. XIX sajandi tähtsamad klaasivabrikud asusid Lelles, Eidaperes, Vändras ja Järvakandis. Johannes Lorup tuli Meleskist 1934. aastal Tallinna ja alustas klaasitootmist siin.
Klaasikunstnik Peeter Ruda (s.1942)
1965. a. lõpetas ERKI, 1993. a. täiendas end Taanis Bornholmi klaasikoolis;
Aastatel 1959-62 ja 1970-78 oli tehases Tarbeklaas mustrilihvija, eksperimentaalgraveerija, kunstnik ja klaasipuhuja;
Alates 1976.a. Eesti Kunstiakadeemia (toonase Kunstiinstituudi) õppejõud, Kunstnike Liidu liige aastast 1972;
Osalenud Baltimaade tarbekunstitriennaalil (1983, 1985, 1991), Baltimaade klaasikunstinäitusel Taanis (1993), Tallinna Kunstisalongis (1976).
Kaja Grigorjev
