Komando läheneb menüüle läbilõikeliselt. Teenindus on siiras ja ladus. Ehk vaid tiba aeglane, nii et üks komandolane peab oma toitu mitu minutit vesise suuga ootama, sellal kui teised suppi lürbivad. Kusjuures see lõhefilee supp (49) võiks olla märksa tummisemgi.

Aprikooside ja ploomidega lambapraad (138) „kasukamaitse” all väga ei kannata, ent see ei paku ka ülimat kulinaarset elamust. Lambale omast kuivust aitab leevendada punane kaste. Muuseas, garniir (nelja sorti kartulid, makaronid või riis, 15) tuleb eraldi tellida.

Kana ja peekoniga kartulipannkoogid (59) kui mitte just kõige tüüpilisem roog meie söögikohtade menüüs pakuvad pigem eksootilise elamuse, mis kutsub esile õlakehituse. Ka Kreeka salat (68) oli hea, kõik oli värske ja krõmpsus mõnusalt hamba all ja isegi fetast ei tulnud lõpuks puudu. Hommikusöögi mõõtu lõheomlett (65) pole mõõdutundetult kiidetavate killast, kuid pettumust ka ei valmista.

Õige hind, õige kvaliteet

Magustoitudeni jõuab Komando vaevaliselt. Kõhud on triiki täis, kuid üks küpsis mahub ju ikka ära? Java firmajäätis ehk kolm erisugust jäätisepalli ja vahukoor mahuvad küll. Nagu ka mandlitort. Õnneks on üks atraktiivne kannutee parasjagu otsas, nii et ülepingutus jääb ära.

Kuna tervikuna on hinna ja kvaliteedi suhe paigas ning külastajaid jagub nagu mõnele ammu sissetöötatud kohale, võiks Java olla eeskujuks neile restoranipidajatele, kes tunglevad luksusnišši, lootes, et rikastel inimestel on raha – tehke parem üks normaalne keskklassi koht ja jääte pikaks ajaks vee peale. Kaheksakroonised jäätisepallid on üks näide olukorra lahendamisest win-win-meetodil. Ka 35-kroonine õlu on kesklinna kohta mõõduka hinnaga.