Kollane tüdruk Kiwa

kunst Kiwa näitab jälle väikeste poolalasti tüdrukute pilte. Väga hea, tema trademark läheb sellest aina kangemaks. Nii nagu kunagi Vaalas, vahime nüüd Raatuse-galeriis tõtt madrusekostüümis tirtsudega, kes vahel rohkem riidest priid ja sätitud seksitööstuse müügipoosidesse.

Laste hulgast leiame ka kunstniku enda sundimatus Venuse-poosis vaatajale vastu kiikamas. Ta on piltidel sama habras ja kaitsetu kui need teised “hüljatud” ta kõrval. Ometi tunneb vaataja tungi rünnata just teda, noppida just tema voonakeste hulgast välja ja ta seadusetähe järgi läbi piitsutada. Seda on juhtunud ja juhtub veel, sest ta on ju hunt lambanahas, mees naiseriietes.

Ta pildid ei ole head, teda ei saa kiita nagu kurja geeniust, kes on oma ande Saatanale müünud. See oleks liiga igav kli?ee. Ta pildid on tehniliselt nõrgad, kuid selles on point.

Kiwa ei tee kunsti, teda ei saa tõmmata liistule, mis võimaldaks mingeid ametühingupoolseid karistusi. Ta on valinud kompromissitu kaotaja taktika, mida iseloomustab lahtirebitus igasugustest moraalsetest ja esteetilistest väärtustest. Intelligentse inimesena näeb ta vaeva vabanemaks ka autsaideri stereotüüpsest koormast, sest seegi tõukaks ta varem või hiljem kunstiajaloo rutiinsetele radadele.

Usun, et tema skisoidsed oiged pärast Prozaki kuuri räägivad sellest, et ainus võimalus kunstiajaloos mitte osaleda on olla algusest peale surnud. Või olla väike kollane tüdruk Bangkoki kõrvaltänavatelt.

Näitus on avatud 16. veebruarini.