— Kes te olete ja kust te tulete?

— Tere, meie oleme kolm karu. Õigemini, oleme veel karupojad, mõnekuused nunnumõmmikud. Me tuleme metsast. Ega me täpselt ei teagi, kust. Inimesed hirmutasid emme ära ja tõid meid siia tädi Kaja juurde kasvama. Imelikud.

— Kuidas teil siin läheb?

— Ei kurda. Elame küll vannitoas, aga see elu on üsna luksuslik. Tädi Kaja on meie jaoks alati olemas. Nii kui kõht tühjaks läheb, annab ta meile lutipudeliga piima. Siin on ka muidu hea ja soe. Ega me vist elus oleks, kui meid siia toodud poleks. Praegu oleme väikestviisi ka meedia­tähed.

— Millega te vabal ajal tegelete, meediatähed?

— Varem enamasti magasime ja sõime. Nüüd tšillime rohkem niisama. Oleme veidike kasvanud, aga ikka armsad. Hambad hakkavad vaikselt tulema, küüntega jaksame end peaaegu kastiservani vinnata. Aga kukume ikka alla. Jama! Aga pole viga. Varsti hakkame tasakesi omavahel maadlema ka.

— Mis teid lähikuudel ees ootab?

— Varsti kasvame vannitoa jaoks liiga suureks, lähme teise majja. Ja varsti hakkame putru sööma. Praegu on ainult piim lisanditega. Meil on ette nähtud kogu aeg sama kaubamärgiga piim. Kaja-tädi räägib, et me peame hästi sta-sta-stabiilselt elama.

Kaja-tädi lubas, et kui ilmad on soojemad, siis saame õue ka. Ega ei taha küll enam mingi külma ja lumega õues olla. Võeh! Aga kui ilmad lähevad soojaks, kolime päriselt metsaaedikusse.

— Mis te seal teete?

— Õpime karutarkusi. Sööme ja kasvame. Kaja-tädi hirmutas ükspäev, et viiekuuselt oleme nagu ahvid. Pikkust tuleb juurde rohkem kui kaalu.

— Palju te inimesi näete?

— Ega ikka ei näe küll. Inimesed tahavad meid küll näha, aga tädi Kaja ei luba. Ütleb, et me harjume nendega ära ja ei oska päris metsloomadena enam elada. Ega me ju praegu sinuga ka ei räägi, sa kirjutad lihtsalt Kaja-tädi sõnad meie suhu!

— Millal te metsa lähete?

— Kui me hästi käitume, siis suve lõpus. Augustis, kui suured isakarud enam kiimas pole ja jahimeestel on norm täis tulistatud. Me teame küll, mis tiigrikutsuga juhtus. Joel Steinfeldt laulis raadio Elmaris.

Abiks metsloomadele

Nigula metsloomade taastuskeskus

•• Asub Pärnumaal Nigula looduskaitseala territooriumil. Internetis: www.nigula.ee

•• Keskus toimib alates 1993. aastast. Esimene abivajaja ja asukas oli noor hiireviu, kelle pesa ja kaaslase oli metsaraie hävitanud.

•• Iga aastaga on abivajajate arv suurenenud ja praeguse seisuga on turvakodust läbi käinud isendeid enam kui 180 liigist. Asukaid käib Nigula turvakodust aastas läbi 300–500.

•• Praegu elavad siin neli siili, üks väike-konnakotkas, üks merikotkas, üks must-toonekurg, kolm karupoega, üks põdravasikas.

Kui leiad metslooma, siis:

•• mõtle, enne kui sekkud,

•• enne sekkumist proovi targematega nõu pidada, alati pole vaja sekkuda,

•• vigastust märgates võta ühendust lähima veterinaariga.


Tädi Kaja on Nigula metsloomade taastuskeskuse juht Kaja Kübar