Riigikogus oli eile esimesel lugemisel Koonderakonna fraktsiooni liikme Tõnu Tepandi ja Reformierakonna fraktsiooni liikme Kaljo Kiisa esitatud otsuse eelnõu, mille kohaselt ehitatakse järgmise nelja aasta jooksul lõpuni Eesti Muusikaakadeemia, projekteeritakse Eesti Kunstimuuseumi uus hoone ning valmistatakse ette Eesti Rahva Muuseumi ehituskrunt.

Aastatel 2000-2005 peab valitsus eelnõu kohaselt kindlustama Kunstimuuseumi ehitamise ning Eesti Rahva Muuseumi projekteerimise lõpetamise. 2005. aastal tuleb eelnõu järgi alustada Kunstimuuseumi uue hoone ehitamist.

Tepandi sõnul on eelnõu põhieesmärk, et Riigikogu langetaks otsuse, kas ehitada need kolm kultuurihoonet või mitte. "Rahastamisest selles eelnõus juttu pole, see on valitsuse ülesanne," märkis ta.

Tepandi väitel on eelnõu esitajad nõus otsusest välja jätma ka konkreetsed tähtajad, kui Riigikogu seda vajalikuks peab. "Me ei saa praegu ette teada, mida Eesti riik on näiteks aastal 2003 võimeline ehitama ja mida mitte," lausus Tepandi.

Varem on Mõõdukate fraktsioon esitanud kolme kultuuriobjekti ehitamist käsitleva eelnõu, mille kohaselt tulnuks raha leida riigi võlakirjade emiteerimisest. Eelnõu ei leidnud Riigikogus piisavat toetust.

Mõõdukate fraktsiooni liige Eiki Nestor ütles Tepandi ja Kiisa eelnõu kommenteerides, et loomulikult peab Riigikogu võtma selge seisukoha nende kolme hoone ehitamise osas, kuid eelnõus olevad aastaarvud peaksid sinna ka jääma. "Muidu muutub asi liiga üldiseks ja see eelnõu on siiski parem kui mitte midagi," märkis Nestor.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Tõnis Lukas väitis, et on täiesti vale jätta just Eesti Rahva Muuseumi ehitamine kõige viimaseks. "See muuseum on neist objektidest ainus, mis peab 2005. aastaks praegustest hoidlatest välja kolima ja siis on nad tõepoolest põõsa all," ütles Lukas.

Lukas põhjendas säärast suhtumist sellega, et Eesti Rahva Muuseum asub pealinnast eemal Tartus. "Muuseumi töötajad pole käinud ka võimukoridorides aktiivset lobbytö= öd tegemas," märkis ta.

Tepandi kinnitusel on eelnõu esitajad selle läbiminekuks ka selgitustööd teinud. "Arvatavasti pole parlamendisaalis ühtegi inimest, kes ei saaks aru nende ehitiste vajalikkusest, kuid paratamatult mõtlevad nad ka rahast," nentis ta.

KRISTI MALMBERG