Komöödia­klassik Raudsepa tõsine mõtte­varamu

Hugo Raudsepp oli sõjaeelse aja Andrus Kivirähk. Selles võib veenduda, kui lugeda Eesti mõtteloo sarjas ilmunud kogumikku sattunud lugu „Eestlane ja armastus”.

See on raamatu ainuke tekst, mille on allkirjastanud üliviljakas autor Milli Mallikas, ning esindab ülihuvitavat ja haruldast žanrisegu: kõrgkultuuriline essee ja humoorikas veste. Aines on tõsisemast tõsisem, kuid jutus­tamisviis naljakast naljakam. Ühesõnaga Kivirähk.

Kuna Milli Mallikat esineb kogumikus autorina ainult korra, on üldine tekstivalik tõsiduse poole kaldu, kuigi Raudsepp oli suur just komöödiakirjaniku ja naljamehena. Milli Mallikas jätkas viljakat tegevust ka Saksa okupatsiooni aja Eesti Sõnas ja tema vestetestki olnuks Stalini käsilaste jaoks küllalt, et kirjanikuga arveid õiendada. 1941. aastal arreteeritud Raudsepa Siberisse saatmise üldteada põhjuseks sai siiski näitemäng „Lipud tormis”. Selliseid pattusid oleks leitud teisigi, kasvõi kogumikus koha leidnud vene inimese püromaanikalduvusi vaatlev essee „Tulekumade müstika”, mis on sisult karm ja laadilt elegantne.

Noorpõlvevärsist kogumikule pealkirja võtmine pole sugugi vale. Raudsepa isamaalisus on väljaspool kahtlust: vasakpoolse poliitikuna oli ta üks neist, kes Asutavas Kogus Eesti Vabariigi ämmaemandana vastu võtsid.

Raudsepp oli suur iseõppija ning tema teatri ja kirjanduse käsitlused on kirjutatud niivõrd loovalt, et neid oli põhjust ajalehtedes rahvaga jagada. Raudsepp tasuks kaasaegse ja tagantjärele hindajana appi võtta Karl Menningu hindamiseks. Teatriuuendaja rolli kõrval näeb Raudsepp Menningu tegevuses ka nõrku külgi.

Huumorisoonega inimesed oskavad näha vastuolusid. „Mikumärdi” ja „Vedelvorsti” autor Raudsepp on meie kirjarahva seas sel alal üks paremaid.