Enamik söögilaudu jääb suure antiikkapi taha, kust võetakse külalistele klaase, millesse kallatakse kurgikoorte ja apelsiniviiludega maitsestatud vett. Sellest vasakul on puidust nikerdustega serveerimiskäru ning paremal pool ukse kõrval raamatute ja ajalehtede-ajakirjade riiul. Eriti teretulnud tunde annab külalistele avatud köök, mis asub leti taga, just nagu moodsamates kodudeski. Muidugi, vaevalt et päris igas kodus asub kaks suurt ümmargust raudplaati, millel kreppe ja galette valmistada.

Tallinn, Vase 14

Avatud E 17–22 T–L 12—22

Külluslik menüü

Köögi Komandot hoiatati juba ette, et portsjonid on seal suured. Olles professionaalsed toitujad, mis ametiga paratamatult kaasa käib, olime siiski väheke skeptilised. Hinnadki menüül ei viidanud just suurtele toidukuhjadele taldrikul. Tõsi, galetid on lapikud ja salat tuuakse hoopis kausjas taldrikus, kuid hinna ja kvaliteedi suhe on üks Tallinna paremaid. Väikse koha kohta on neil ka üllatavalt pikk menüü, mis tuleneb ilmselt sellest, et koostisosi osatakse erinevalt ja oskuslikult kokku segada, luues nii palju eri toite. Valiku lihtsustamiseks on söögikoht menüüs omapoolsed soovitused punaste südametega ära märgistanud. Sellest tähisest lähtuvalt tellitud galett veiseliha ja veinikastmega (98) oli hõrgutav ja külluslik, heast välimusest rääkimata. Lisaks pehmetele fileetükkidele leidus kuiva krepi sees õrnalt küpsetatud porrulauku ja tomatit.

La saumon’i ehk Saaremaa lepasuitsu lõhefilee salati (89) alla oli voolanud maitsev koorekaste, mis sobis väga hästi nii röstitud šampinjonide kui ka spargelkapsaga, see tuli lihtsalt toidukuhja alt kätte saada. Kuigi meie seas suuri kuumsuitsufilee fänne ei ole, maitses la saumon siiski suurepäraselt. Ahjusooja šokolaadikoogi “Lucifer” (50) nimi viitab ilmsesti ahvatlusele ja maiama isiku võib selle magustoiduga ära võrgutada küll. Šokolaadi kuivust tasakaalustavad metskirsikaste ja jäätis ning puudu ei tule ühestki komponendist.

Crźperie’s ei saa kuidagi maitsmata jätta ka prantsuspäraseid pannkooke, mis on menüüs jaotatud eksklusiivsemateks ja lihtsamateks. Hinnavahe ei olegi väga suur ja valida saab vabalt isu järgi. La Criotte’i krepp metskirssidega (58) on kaetud röstitud mandlilaastudega ning kallatakse üle põleva Grand Marnier’ likööriga, kõrval jahutav jäätisepall. Kellele kirsid on liialt hapud, see leiab valikust hulganisti magusamaid kreppe. Kuigi koht on väike (mõnele ehk isegi kitsas), ülimalt hea toiduga ja viisaka teenindusega, ei tasu seda valida kiireks lõunaks. Toit ei ole ette valmistatud, valmib täielikult tellimuse peale ning võtab korralikult aega nagu Vahemere-poolsemas köögikunstis ikka. Pika ootamise peale ei hakka aga kokk kliendi kõhtu narrima ja mõtleb suurelt.

Crźperie’ palub võimaluse korral kohad ette kinni panna, sest laudu on ainult seitse.