Kooliraamatukogu riiulid on hõredad

"Kooliraamatukogud ei tohiks olla vaid tolmu kogumise paigad. Seal peaks olema võimalik lugeda nii uuemat väärtkirjandust kui värskemaid ajakirjandusväljaandeid," ütleb Pelgulinna keskkooli raamatukoguhoidja Inger Liikane. Ta tunneb end halvasti, kui ei saa laste lugemissoove täita.

Arno Tali Sihtkapitali direktori Loora Tarmi sõnul ei käi paljudes maakoolides ühtegi päevalehte. "Rahapuudusel ei tellita maakonnalehti ka koju. Ma kuulutan sihtkapitali konkursid alati raadios välja, sest see on ainus meediakanal, mille kaudu saab maakoolideni jõuda," tõdeb Loora Tarm.

"Meie koolis käib vaid õpetajate Leht ja Haridus. Kui koju lehti ei tellita, peaks noortel vähemalt koolis olema võimalik neid lugeda. Muidu jääb õpilaste silmaring väga väikseks," kurdab Kesk-Eesti alevikooli õpetaja Helle.

Inger Liikase sõnul sattusid kooliraamatukogud raskustesse krooni tulekuga. "Kolm esimest krooniaastat ei saanud me ühtegi raamatut osta. Kahjuks ilmusid mitmed väärtteosed just sel perioodil," nendib ta. "Praegu annavad kirjastused enamasti välja kommertsliku maiguga raamatuid." Viimasel kolmel aastal välja antud raamatud mahuvad Pelgulinna koolis neljale lühikesele riiulile.

Inger Liikase sõnul on Pelgulinna keskkoolil praegu võimalik osta umbes sada raamatut aastas. "üle pika aja tellisime sel aastal ka ühe päevalehe. Lehtede tellimise raha - 1200 krooni tuli paraku võtta ilukirjanduse arvelt," ütleb kauaaegne raamatukogu töötaja.

Tallinna ühisgümnaasiumi raamatukoguhoidja Sirje Järsi sõnul käib nende koolis kuus ajalehte. Ajakirju on tellitud Eesti Loodusest Vikerkaareni. "Haridusosakonnalt saame nii raamatute kui perioodika peale paar tuhat krooni aastas, kuid ainuüksi ajakirjade-ajalehtede tellimine läks meil maksma 5000 krooni," räägib Sirje Järs. "Meie kooli direktor tahab, et raamatukogus oleksid ikka peamised väljaanded olemas. Nii on ta nende tellimiseks millegi muu arvelt rahasid leidnud."

Sirje Järsi sõnul on raskem tellida ilukirjandust. "Vahel juhtub nii, et pole raha tellitud raamatuid välja osta. Nii jääme neist ilma," meenutab raamatukoguhoidja hiljuti saamata jäänud Emil Tode "Hinda" ja Aino Kallase päevaraamatuid.

Inger Liikase sõnul peaksid haridusosakonnad koolidele kohe aasta alul ütlema, kui palju nad raamatute tarvis raha annavad. Siis saaks oste paremini kavandada. "Mõnikord öeldakse, et praegu on raha, minge nüüd tellima. Kahjuks pole siis müügil enam neid raamatuid, mida paari kuu eest poes igatsevalt vaatasin. Nii tuleb letilt valida parim," kurdab Inger Liikane.

Tema sõnul käib raamatukogus praegu palju lapsi, kuid ta kardab, et ajapikku jääb neid aina vähemaks. "Mul pole õpilastele uusi raamatuid pakkuda ja linnaraamatukokku pole neil ka aega minna. Koolipäev niigi pikk. Nõnda võib raamatukogus käimise komme ära kaduda," leiab= raamatukoguhoidja.

Pelgulinna Keskkooli direktori Ants Luukase sõnul pole nende koolis ka õieti kohta, kus raamatuid ja ajakirju vaadata. Raamatute laenutussaalis on vaid neli tooli. Raamatukogu laiendada pole võimalik, sest ülemise korruse trepp selle kitsukese ruumiga lõpebki. "Kui tund õpetaja haiguse tõttu ära jääb, oleks nii hea lapsed lugemissaali saata. Muidu virelevad nad tund aega kasuliku tegevuseta," räägib direktor.

Ka Järveotsa keskkooli direktrissi Malle Egloni hinnangul on koolide raamatukogud enamasti nii projekteeritud, et neis pole lugemisruumi. "Meie suurendasime lugemissaali koridori arvelt, nüüd on lastel ruumi ajalehti ja raamatuid vaadata," räägib direktriss.

Tema sõnul toetavad kooli raamatukogu rahaliselt ka paljud lastevanemad. "Nad mõistavad, et lastel peab lugemisharjumus säilima. Näiteks selle aasta algulgi uuris üks lapsevanem, kas meil pole raamatute ostmiseks abi vaja. Lasteraamatud on väga kallid. On tore, et vanemad aitavad," kiidab Malle Eglon.

Pelgulinna raamatukoguhoidja Inger Liikase sõnul oleks koolile raamatute ja ajakirjanduse tellimiseks vaja 10 000 krooni aastas. "Pean hakkama sponsoreid otsima. Suurfirmadele on see tühine summa, aga meie ligi tuhandepealine koolipere võiks selle raha eest end harida. Loomulikult oleks meile ka lugemissaali vaja, kuid saame ka väikeses nurgas hakkama. Kui vaid oleks, mida lugeda," ütleb raamatukoguhoidja.

MALLE PAJULA