Jaak Tomsoni õppestuudio alustas Tallinnas nii lillepoe müüjatele kui ka asjahuvilistele lilleseade õpetamist selle aasta sügisel.

"Lilleseade on ala, mida peab õppima. Omandama peab kasvõi teooria ja värvitunnetuse," ütleb lillesalongi Nirvaana juhataja Alex Trope veendunult. Kioskites müüdavaid tsellofaani ja krepp-paberiga ilustatud bukette ei saa tema hinnangul küll kimpudeks nimetada. "Kahe aasta pärast selliseid enam ei osteta. Inimesed hakkavad lilleseadeid hindama kui kunsti ning otsima neis looduslähedust," leiab lillesalongi juht, kelle poes õppestuudio tegutseb.

Jaak Tomsoni juhitavad aastased kursused on mõeldud lillepoe müüjatele. "Aasta on just parajalt pikk aeg, et õppida kiiresti kauneid kimpe valmistama. Ka lillepoed tahavad oma töötajaid võimalikult kiiresti välja koolitada. Praegu me õpetame neile näiteks jõulupärgade ja vanikute tegemist," selgitab stuudio juht.

Lilleseadmisest huvitatud asjaarmastajad peavad Jaak Tomsoni sõnul õppima juba kaks aastat. Nii on võimalik jõuda tasemele, mis võimaldab võistlustelgi esineda.

Eestlast ahvatleb looduslähedus

"Kursustel õppijad saavad kolmepäevaseks õppetsükliks kokku korra kuus. Selline ajakava võimaldab ka kaugema kandi inimestel meile teadmisi saama tulla. Iga stuudio lõpetanu annab eksami ja saab ka tunnistuse, mida tunnustavad kõik lillesalongd ja -kauplused," räägib Alex Trope.

Lilleseadmist õppival Meelil on plaan oma kodukanti Kadrinasse luua lillepood. "Tulin siia õppima, et võimalikult kiiresti teooria selgeks saada. Praegu pean veel mõnda kimpu mitu korda ümber tegema ja juba valmis kimbust võetakse vahel mitu õit vähemaks. Ka pole mul tehnilisi eelteadmisi - seepärast ei seisa mõni kompositsioon hästi püsti," muigab Meeli.

Samast kandist pärit Edvigi sõnul on spetsiaalselt müüjatele mõeldud kursused väga vajalikud. "Paari päevaga lilli seadma ju ei õpi. Hea on ka see, et materjale ei pea kodust seljakotiga kaasa tassima. Kõik vajaminev on siin juba laudadel olemas. Hoopis koju minnes on meil sülemid kaasas," selgitab tulevane lillepoe omanik.

Jaak Tomsoni sõnul juhtub sageli, et kursuslane paneb end kirja asjaarmastajana, kuid lõpetades otsustab oma poe avada. "Kena, et nad loovad oma stiiliga poode. Kui me veel Pärnus tegutsesime, juhtus küll vahel, et mu õpilaste töid pidasid ostjad minu omadeks. Nii võib öelda, et mul on kujunenud oma koolkond," ütleb stuudiojuht.

Jaak Tomsoni sõnul õpetab ta skandinaaviapärast lilleseadmist. "See looduspärane stiil peaks meile kõige lähedasem olema. Kesk-Euroopa lilleseaded on palju sädelevamad ja praegu ehk meil putkades kõige müüdavamadki," selgitab Jaak Tomson.

Lilleseadja sõnul eristab tema stuudiot teistest pidev ajaga kaasas käimine. "Olen ka ise alati õpilase rollis. Ei saa ju ühte ja samat õpetust viis aastat järjest jagada. Mulle on eriliseks eeskujuks norra lilleseadjad ja ka soomlane Jouni Seppänen. See Euroopa esiseadjaid on ka minu koolile konsultandina suureks abiks," leiab Jaak Tomson.

Pajuoksad ei lähe maal kaubaks

Kadrinast pärit Meeli ja Edvigi sõnul müüakse nende kodukandis lilli enamasti toidupoodides. õpitut kavatsevad nad oma poes kohandada kohalikele tingimustele. "Kui ostjal kodu taga pajuvõsa kasvab, ei taha ta pajuvõrega ääristatud kimpu kalli raha eest osta," leiab Meeli. Edvigi hinnangul on ostjate maitse siiski treenitav, kuid väikeses kohas ei saa kalleid kimpe teha.

Lilleseade stuudiolase Kaia sõnul ostavad eestlased eelkõige lihtsamaid ja odavamaid kimpe. "Ma ei tea, kas ma sel jõuluajal õpitut ka ostjatele meisterdada jõuan. Kuid järgmisel aastal pakun põnevaid jõuluseadeid kindlasti," on lilleseadjaks õppiv Kaia veendunud.

MALLE PAJULA