Koolkondade tekstiililahing Tallinn VS. Tartu
Tekstiilieriala õnneks on Eestis tekkinud kaks täiesti eri ideoloogiaga keskust, mille ümber toimuv muudab pildi eriti põnevaks ja kirjuks.
Nii kunstiakadeemia kui ka Tartu kõrgema kunstikooli tekstiilieriala räägivad tudengite harimise kõrval valjul häälel kaasa kunstiareenil, korraldades näitusi, arendades rahvusvahelist suhtlust ja osaledes messidel.
Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna ideoloog on professor Mare Kelpman, kelle juhtimisel on eriala suunanud pilgu väga kindlameelselt tulevikku. Tarbekunsti- ja disainimuuseumis väljas olev näitus „ÄRATUS! Maailm on muutunud” mõjub majakana valitud suunal. Uusim teave materjalide ja tehnoloogia kohta, interaktiivsus ja mängulisus – need märksõnad joonistuvad sel näitusel väga selgelt välja. Noorte Tallinna tekstiilitudengite Kärt Ojavee juhendusel valminud katsetustes on küll vormistuslikku rabedust ja formaalset trikitamist tehnoloogiaga, kuid see-eest on seal ohtralt mängulusti ja eksperimenteerimise kihku.
Väljapanek on üsna segadusse ajav, sest noorte tegijate tekstiilikatsetused on poetatud muuseumi püsikogu sekka – kuid samal ajal suhestuvad need tulevikudisaini katsetused väga kõnekalt staatilise ja paika timmitud püsiekspositsiooniga.
Kasutaja äratab ellu
Kunstiakadeemia üliõpilaste funktsionaalsed tekstiilid eeldavad külastaja sekkumist, nad saavad õigustuse, elavnevad külastaja puudutusest, puhumisest või pressimisest. Tekstiil saab mõtte kasutamise kaudu – nagu disainile kohane.
Tallinna tekstiil püüab väga selgelt sobitada end kasutajakesksesse disainisüsteemi, tekstiilile püütakse leida selgelt määratletud roll sisustuses või inimtegevuses. Nüüdisaegsete mõjutajatena lisandub tekstiilidele tihti veel oluline ökoaspekt või sotsiaalne värving. Nii aitavad Pamela Peepsoni kujundatud sooja vee mõjul mustrit muutvad vannikardinad vett kokku hoida. Ulmetekstiilid muudab veelgi disainilikumaks pea värvitu koloriit: enamik eksponaate on lahendatud kontrastses ja selgesti loetavas mustvalges gammas.
Huvitav on selliste tekstiilide määratlemine „arukatena” – justkui ülejäänud tekstiilid oleks arutud, rumalavõitu. Kuid disainimaailm ei armasta kategooriaid, mida pole võimalik suukorvistada ega sildistada: nii on lihtsam pagendada kõik liialt subjektiivne, emotsionaalne ja tabamatu kuskile kaugele ääremaale. Sinna, kuhu trendide kombitsad ei ulatu.
„ÄRATUS!
Maailm on muutunud”
EKA tekstiilitudengid
Tarbekunsti- ja disainimuuseumis 18. septembrini
Tartu tekstiilikoolkond tegeleb pigem just nende hämaramate äärealadega, nende mõtted on seal, kus disain kohtub kujutava kunsti, moe, fotograafia, poeesia või veel millegi veidramaga.
Tartu koolkonna vedur on professor Aet Ollisaar, kelle näitus „Naiste maailm” on praegu väljas Hop-galeriis.
Selles maailmas on pjedestaalile tõstetud raskesti seletatav ja poeetiliselt hoomamatu, mis disainimaailma dressuurile alluda ei taha.
Sarnases helistikus laulab ka oluline osa Tartu kõrgema kunstikooli tekstiilieriala lõpetajaid, kelle lõputööde kaitsmisel olen viimastel aastatel käinud. Neile meeldib mõelda tekstiilist vabadele kunstidele omastes kategooriates: kunstniku sisemaailma oluliseks pidamine, isiklikult kogetu tundlik edasi andmine ja niidiotste sõlmimata jätmine on omased sellisele lähenemisviisile.
Inimesed minevikust
Aet Ollisaare näituse kohta võiks disaini vaatevinklist vaadates öelda: puhas naiskunst. Väljapaneku mitmetasandilisus, pehmus, käsitöölikkus, kaootilisus mõjuvad juba piisava argumendina. Kuid kui sellele lisanduvad materjalidena valged sukkpüksid või korsetiluud, siis tundub, et naiseks olemise kvintessents on saavutatud.
Aet Ollisaar pühendab selle näituse mõttes oma vanaema, tekstiilikunstnik Ellen Hanseni 100. sünnipäevale.
Nii võib mööda ajatreppi jalutades sattuda sel näitusel kunstniku lapsepõlve, suhtesse ema, vanaema, tütardega. Tekstiili lõimedest saavad niidid, mis ühendavad eri põlvkonna naisi. Tartu koolkonnas on palju õrnust, uudishimu ja austust inimeste lugude suhtes.
Kuid mõlema kooli lähenemised on oma erisuses kõnekad ja kui üldistada väikeselt suurele, koolilt linnale, võib see anda hoolimata oma lihtsakoelisusest väga huvitava tulemuse.
Kui Tallinna tekstiil peab oluliseks enda näitamist vägagi asisel ja prestiižsel Milano sisustusmessil, siis Tartu tudengid osalevad meeleldi pöörasel ja vabameelsel kunstisündmusel „Mood. Performance. Tants”.
„Naiste maailm”
Aet Ollisaar
Hop-galeriis 27. juulini
