Ajal, mil isegi justiitsministeerium tegeleb õllereklaamiga, on raske ette kujutada, et veel paar-kümmend aastat tagasi tuli õlle saamiseks tehasest väljuvaid autosid peale passida ja nendega võidu poodi joosta.

Näiteks oli veel 1980. aastate lõpul Tartu 2. keskkooli lõpu-klasside poistel kombeks kooli kõige kõrgemalt korruselt jälgida Tartu õlletehase juures toimuvat. Tol ajal ei olnud nii, et õlu oli igal ajal poes saadaval, vaid ikka pidi peale passima. Poisid jälgisid koolimajast, millal õlleauto tehase juurest sõitma hakkab. Kuna loota oli, et esimene peatus on kohe Tähtvere mäe all asuvas Toome poes, hakati auto liikumisega samaaegselt kooli juurest üle Toomemäe poe poole jooksma. Sellisel juhul oli üsna kindel, et õllega ühel ajal poodi jõuti ja see kraam ka kätte saadi.

Õlle ja Eesti tootmiskvaliteediga on seotud veelgi lugusid. Nendelsamadel 1980. aastatel müüdi vahel poes lahtist õlut, aga ega alati ei olnud ju kaasas purki, millesse jooki osta. Nii lahendas mõni mees probleemi sellega, et taara asemel võeti kasutusele tavaline Linda vabrikus toodetud kunstmaterjalist seljakott, mille õmblused pidasid ka õlut mõnda aega kotis kinni.

Eestis toodetud asjadest ja nendega seotud lugudest näituse koostamise mõte tuli ERM-il seoses läheneva vabariigi juubeliga.

“Muuseumid võiks ka oma näitusetegevuses jälgida Eesti Vabariigi tähtpäevi ning ühiskonnas toimuvat,” tõdes näituse koostaja Riina Reinvelt. “Tööstustoodang sai ühest küljest valitud seetõttu, et Eesti Rahva Muuseumi seostatakse sageli ainult käsitööna valmistatud esemetega, kuid tegelikkuses on meil olemas üsna rikkalikult asju, mis on toodetud tööstuslikult ja sageli just Eestis.”

Valli, kes kogus asju

Teiseks näituse ajendiks oli üks kogu, mis jõudis muuseumisse mõni aasta tagasi. Saaremaalt Orissaare lähedalt annetati muuseumile suurem esemete kogu. Need kõik oli oma elamisse kokku kogunud naine, keda kohalikud kutsusid Pärna Valliks. Valli oli külas tuntud väga kokkuhoidliku ja vähenõudliku inimesena, kuid tema surma järel selgus, et tegelikult on ta üsna järjekindlalt ostnud igasuguseid esemeid, mida ta kunagi ei kasutanud. Paljud nendest asjadest olid täiesti uued, varustatud veel pakendite ja etikettidega, osale oli Valli ise ka juurde märkinud, millal ta midagi ostnud on.

“Näiteks meenuvad sellest kogust kaks paari uhiuusi valgeid tenniseid, mis olid suurmoeks 1950. aastatel,” märkis Reinvelt. “Samuti vabrikus Marat valmistatud pesu, mille etiketil oli tootmisajaks märgitud aasta 1941. Muuseumisse on varemgi laekunud inimeste käest esemeid, mis ühel või teisel põhjusel on kasutamata jäänud, mitu aastakümmet kapis seisnud ja lõpuks muuseumile annetatud. Samuti tekkis mõte, et selliseid asju võib inimestel veelgi kodudes olla. Sageli on need nüüdseks moest läinud ja inimesed ise neid enam kasutada ei taha. Küll aga pakuks need huvi muuseumidele.”

Muuseum ootab siiani inimestelt lugusid Eestis toodetud asjade soetamisest, kasutamisest ja kvaliteedist.

“Võib-olla inimesed mäletavad veel, et Kommunaar tegi 1980. aastatel poppe puukingi, Estiko hakkas tootma kilekotte ning seinale vaiba peale koguti Norma märke,” lisas Reinvelt. “Nõukogude ajal himustati muidugi välismaa asju, sest neid liikus üldiselt vähe ja need olid sageli rõõmsama moega ning kirkamate värvidega. Samal ajal, kui võrrelda toonast toodangut tänapäeval meil müügil olevate ja paljuski välismaal toodetud asjadega, siis võib küll öelda, et Eestis toodetud asjad olid igati korralikud ja ausad ning küllaltki tihti ka vastupidavamad kui tänapäevane välismaa kaup. Eriti huvitav peaks see olema nooremale publikule, kogemaks, et jalgratast ei leiutatud mitte meie ajal, vaid see oli olemas ka enne. Mis tähendab, et näiteks kingi ei hakatud tootma Kommunaaris, vaid juba enne sõda tootis vägagi moodsaid jalanõusid Kommunaari eelkäija Union, või et sukavabrik Suva ei tekkinud tühjale kohale, vaid enne teda  oli olemas suka- ja sokivabrik Punane Koit, millele omakorda eelnes vabrik Rauaniit.”

Info

Eestis tegutsenud

suurettevõtteid

Jalatsivalmistajad:

••  Union, Kommunaar, Polaria, Tartu nahajalatsikombinaat, Elkar, Samelin, Põhjala

Tekstiilitööstused:

••  Kreenholm, Sindi tekstiilivabrik, Rauaniit, Punane Koit, Suva, O. Kilgase trikoo- ja sukavabrik, Mako, Marat

Klaasitööstused:

••  Lorupi klaasivabrik, Tarbe-klaas, Scankristall, Glasstone

Juveelitööstused:

•• väärismetallasjade ja märkide tehas Roman Tavast, Metallmärk, Tallinna juveelivabrik, OÜ Juveel

Mööblitööstused:

••  Lutheri mööblivabrik, Tallinna vineeri- ja mööblivabrik

Plasti- ja kummitööstused:

••  Eesti kammivabrik, Estico, Tartu kammivabrik, Estiko, kunstsarvetehased, Polümer

Plekitööstus:

•• Norma

Alumiiniumitööstus:

••  Tartu alumiiniumivabrik, Vasar

Alkoholitööstus:

•• Kroonu Viinaladu, likööri- ja napsivabrik, Tallinna likööri- ja viinatehas, Liviko

Õlletööstused:

••  A Le Coq, Tartu õlletehas, Tartu eksperimentaalõlletehas

Kondiitritööstused:

••  Kawe, Karamell, Ginovker, Kvaliteet, Riola, Uus Kalev, Kalev

Keemiatööstused:

••  Orto, Tallinna keemiatehas Richard Mayer, Tallinna keemiatehas Pioneer, keemiatehas Tarbevärv, Tartu keemiakombinaat, Flora