Kraftwerk, masinate sõber
Millest tuleneb taoline lummus? Pole vist mõtet hakata otsima vastust pikkade muusika- ja sotsiaalteoreetiliste targutuste kaudu, vaid leppida tõsiasjaga, et mõned ja tihti just need geniaalseimad asjad juhtuvad lihtsalt iseenesest õigel ajal ja õiges kohas. Kraftwerkiga võis see samamoodi lihtsalt juhtuda, sest tegemist ei olnud ansambliga, kes oleks otsinud kommertsedu.
Nad tegutsesid algusest peale omaette, eraldatuna muusikaäri üldisest voolust, kuid aastal 1974 ilmunud klassikaline pala “Autobahn” lihtsalt sattus laiema kuulajaskonna huviorbiiti. Vahepealne on juba ajalugu. Aga 30. mai Näituste paviljonis on tänapäev, sest siis on võimalik esmakordselt meie publikul ansamblit elusalt näha.
Seotult Tallinnas toimuva kontserdiga sai reaalseks ka 15-minutiline telefonivestlus Kraftwerki liidri Ralf Hütteriga. Telefonist kostnud 60. eluaastale läheneva mehe nooruslikku energiat sisaldav hääletämber lükkas ümber igasugused esialgsed kartused selles osas, et hetkel käimasoleva maailmaturnee, pisut ehk nostalgiast kantud uue albumi ja peagi vana materjali digitaliseeritud kujul avaldamise näol oleks justkui tegemist ansambli viimase hingetõmbega enne avalikkuse eest varjule tõmbumist.
Ralf Hütter, läbi aegade on valitsenud ettekujutus Kraftwerkist kui kollektiivist, kellele justkui meeldiks avalikkuse eest varjul olla. Hetkel tundub olevat olukord muutunud, käimas on maailmaturnee ja igal pool ollakse meediale nähtaval. Millest selline muudatus?
Me ei ole end kunagi avalikkuse eest varjanud. Me lihtsalt sulgeme ennast aeg-ajalt oma Kling Klangi stuudiosse selleks, et keskenduda tööle. Viimasel ajal on seda väga palju olnud. Kuna tegemist on väikese grupi inimeste tiimitööga, siis oleme pidanud kõigega ise hakkama saama ja see on väga aeganõudev. Pärast eelmise albumi (“Electric Café” – toim) ilmumist oleme vahepealsed aastad tegelenud oma senise loomingu digitaliseerimisega. Nüüdseks on meil kogu varasem looming, kaasa arvatud Kraftwerkile eelnenud periood 1960-ndate lõpust, digitaalsesse formaati üle viidud.
Paljud ei oskagi ilmselt ette kujutada digitaalset Kraftwerki, kuna ollakse harjutud vana hea koduse analoogheli kõlaga. Miks peate sellist ajaga kaasas käimist tehnoloogiliste võimaluste osas niivõrd oluliseks?
Oma stuudio asutamise ajal 1970. aastal kasutasime väga lihtsaid tehnilisi vahendeid, aja jooksul tehniline baas täienes paljuski lähtuvalt meie vajadustest modifitseeritud seadmete järele. Florian ehitas käsitsi mängitavad elektroonilised trummid, lisaks konstrueeriti meile sekventserid. 1980-ndatel lisandusid juba sämplerid ja arvutid ning praegu oleme jõudnud portatiivsete sülearvutite kasutamiseni.
Kuigi arvutid olid olemas juba 1970-ndatel, oli nendega muusika tegemine nende kalli hinna tõttu meie jaoks mõeldamatu. Siis me unistasime võimalustest, mis tänapäevaks on reaalsuseks saanud. Oleksime juba 1970-ndatel tahtnud kasutada taolisi vahendeid nagu nüüd. Tänu arvutiprogrammide kasutamisele on meie võimalused nüüd hoopis uuel tasandil. Teeme ka koostööd mitme tarkvaratootjaga programmide testimise näol.
Suur kogus analoogtehnikat laval on küll publikule atraktiivne, aga esinejatele tekitab see kuhjaga probleeme – alates transpordist kuni pillide häälestamiseni. Kuidas digitaalne formaat on mõjutanud teie puhul kontsertide andmist?
Me peame elektroonilise muusika puhul väga oluliseks selle elusat esitust. Kuna varem kasutasime analoogtehnikat, oli meie reisimine sellise tehnika transpordi kulukuse ja tüütuse pärast raskendatud. Lennud Ameerikasse ja Austraaliasse olid peaaegu välistatud. Nüüd, kus kasutame arvuteid, oleme saanud muutuda palju mobiilsemaks. Arvutid on seni korralikult töötanud, mõned pisiprobleemid aeg-ajalt, aga üldiselt on nad olnud meiega väga sõbralikud, nii nagu meie oleme olnud sõbralikud nende vastu. Samas on nende abil võimalik emotsionaalselt esineda, muutes kõikvõimalikke parameetreid vastavalt olukorrale. Me improviseerime esinedes pidevalt ja tänu arvutitele saame siis põhimõtteliselt kasutada kõiki oma tegutsemisaja jooksul loodud helimotiive.
Kas idee avaldada Kraftwerki varasemad albumid uuesti tuleneb samuti digitaliseerimisest?
Jah, varem meil ei olnud võimalik nii hea kvaliteediga oma loomingut avaldada. Oleme varase materjali selle tarvis uuesti masterdanud.
Iga Kraftwerki albumi ilmumine on kujunenud omaette suursündmuseks. Mis teeb teie viimase albumi “Tour de France Soundtracks” eriliseks?
Liikumise kontseptsioon. Füüsilised pingutused seotud hingelise vabadusega. Tegemist on filmimuusikaga jalgrattavõistlusele Tour de France. Me tegime uue digitaalse versiooni “Tour de France’ist”, aga kõik teised lood on täiesti uued, mis on ühtlasi kõik seotud jalgrattavõistluse erinevate aspektidega. Idee ise tekkis juba 1982. aastal, aga siis salvestasime ja avaldasime ainult singli. Vahepeal tulid teised tegemised vahele ja idee tõusis taas esile Tour de France’i sajanda juubeliga. Olime kutsutud seda suursündmust organiseerijate poolelt jälgima. See oli suurepärane kogemus.
Kas tehnoloogiline areng on mõjutanud ka teie arusaamist inimese ja masina vahelistest suhetest?
Oleme 35 aastat üritanud ühendada inimest ja masinat, luua nende vahel harmoonia ja kooskõla. Oleme oma muusika kaudu algusest peale üritanud näidata, et nad kuuluvad meie igapäevasesse maailma. Selles osas pole midagi muutunud.
Kraftwerk on kindlasti üks kaasaegset elektroonilist popmuusikat enim mõjutanud bände. Kas te ise üritate ka kursis olla selles vallas hetkel toimuvaga?
Ideede vahetus toimub pidevealt. Oleme näiteks viimasel ajal teinud koostööd Francois Kevorkiani ja Underground Resistance’iga Detroidist. Meile meeldib väga külastada elektroklubisid, teeme seda ka täna (5. mail. – toim) pärast kontserti siin Reykjavikis.
On vähe ansambleid, kellest oleks niivõrd palju töötlusi tehtud. Kuidas te ise sellesse suhtute?
Tegemist on tunnustusega meie tehtule. Oleme tööstuslinnast Düsseldorfist, mis ei ole kunagi eriti muusikasõbralik olnud ja pole muu maailma jaoks selles mõttes midagi tähendanud. Nende töötluste kaudu saame aga positiivset tagasisidet ja tunneme end justkui muu maailmaga seotud olevat.
Kraftwerki tuleviku osas on pidevalt spekulatsioone tehtud. On teil juba ka mingeid kaugemaid plaane?
Kuna oleme lõpetanud digitaliseerimisega seotud töö, siis on nüüd võimalik keskenduda uue materjali avaldamisele, tänu tehniliste võimaluste paranemisele saame edaspidi ka rohkem kontserte anda.
Müüdid Kraftwerki ümber
Müüt nr 1:
Kraftwerk on andnud kontserte samaaegselt erinevates linnades, kasutades selleks hologramme ja roboteid.
Ansamblil oli küll selline idee, aga reaalselt ei ole midagi niisugust kunagi toimunud.
Müüt nr 2:
Eksisteerib “Techno Pop” nimeline Kraftwerki album.
Sellenimeline album oli plaanis avaldada 1983. aastal, kuid ansambel ei jõudnud plaadifirma EMI poolt nõutud tähtajaks materjali valmis ja plaat jäi ilmumata. Sellele kavandatud ideed leiab hoopis 1986. aastal ilmunud “Electric Café’lt”.
Müüt nr 3:
Ralf Hütteril oli 1987. aastal infarkt.
Hütteri enese kinnitusel seda pole juhtunud, küll aga tunnistab ta 1983. aastal jalgrattasõidul juhtunud raske avarii tõttu haiglasse sattumist.
Müüt nr 4:
Krafwerk on andnud kontserte, kus laval on tegelikult ainult nende robotid.
Nad on küll kasutanud osaliselt robotnukke oma lavashow detailidena ja neid ka publiku sekka saatnud, aga päriselt robotitele üle ei ole nad kontrolli veel kunagi andnud.
Müüt nr 5:
Kraftwerki stuudio Kling Klang asukoht on avalikkusele teadmata, olles üks suurimaid müsteeriume popmuusikaäris.
Vaatamata sellele, et stuudiol puudub postkast ja telefoniühendus, võib aadressi siiski mõnes teatmikus kohata.
Müüt nr 6:
Kraftwerk ei anna kunagi intervjuusid või teeb seda väga harva.
Vastupidi. Kraftwerk on Ralf Hütteri sõnul väga meediasõbralik. Kuna aga vahepeal ei ilmunud pikalt plaate, mida reklaamida, tekkis ka näiline vaikus.
