Ruumet naeris auhinda vastu võttes palju ja oli tema omi sõnu kasutades ärevuses ja „kinni kiilunud“. Nii delegeeris Tõnu Karjatse, kes preemiate üleandmist orkestreeris, küsimuse, mida tähendas auhind Karlovy Varys filmi produtsendile Maie Rosmannile, kes ütles, et auhind andis filmile hea stardi. „Film valmis meil pooleldi saunas ja Karlovy Vary oli ka saun,“ sõnas Rosmann humoorikalt. Ruumet järgmise filmiprojekti kohta palju ei paljastanud. Miskit pidi küll juba teoksil olema, kuid lavastaja sõnul on raske piiri tõmmata selle vahel, millal planeerimisest tegemine saab. „Enne on „living it“ ja siis tuleb kirjutada. Kogu aeg on midagi teoksil," rääkis Ruumet. Järgmise filmi žanrimääratlus pidi olema „ikka see meie oma žanr“, mis teenis saalis mõnusa naerupahvaku.

Lisaks kuulutasid filmikriitikud välja aasta levifilmi ja parima filmiajakirjaniku. Ka siin särasid filmimaastiku naispersoonid: parimaks levifilmiks valiti Maren Ade “Toni Erdmanni”, mis võitis ka parima Euroopa Filmiauhinna ning püüab tänavust võõrkeelse mängufilmi Oscarit. Ade filmi tõi maale põhiliselt Leedus tegutsev, aga ka Eestis ja Lätis filme levitav A-One films. Tiina Teras, kes esindas levitajat sõnas, et tal on hea meel, et A-One otsustas Eestisse tulla ning, et see kindlasti rikastab Eesti filmiturgu. „Tegelikult ei ole neid levitajaid nii palju, kes julgevad maale tuua ka väiksemaid ja sõltumatute tootjate filme,“ ütles Teras. Tõnu Karjatse lisas, et julgust on vaja nii filmitegijate kui ka vaatajate poole pealt, et nad julgeksid neid väärtfilme vaatama tulla.

Neitsi Maali auhinnatseremoonia 2017
Vaatajate julgustajateks (või peletajateks) on paratamatult ka filmikriitikud. Parima filmiajakirjaniku tiitliga pärjati Eesti Ekspressi filmikriitikut Maria Ulfsakki, kes küsimusele, kas ta oma töös võtab kindla hoiaku ning soovitab või hoiatab lugejat, vastas, et ei tasu ühes ega teises nii kinni olla, vahel tuleb sama filmi puhul nii hoiatada kui soovitada. Ta lisas tunnustust vastu võttes, et filmikriitiku roll on aidata lugejal sadade kinno jõudvate filmide seas orienteeruda.

Kokkuvõttes tõdeti, et kino ei ole surnud ja vaatajaid jagub erinevatele filmidele. Samuti oli kodumaisel filmil hea aasta: kokku jõudis 2016. aastal levisse kümme täispikka kodumaist mängufilmi, millest neli olid debüüdid ning kokku käis kodumaist kraami vaatmas üle 340 000 inimese, mis on küll vähem kui aasta varem, kuid siiski väga hea tulemus. Lisaks tõi Karjatse välja, et kümnest kodumaisest filmist oli üks, Rain Rannu „Ameerika suvi“, toodetud ka ilma Eesti Filmi Instituudi toetuseta, mis on hea märk filmitegijate ettevõtlikkusest.