Krista Aru: oleksin pidanud rohkem asju ette nägema
Eile tuli teade, et Eesti Rahva Muuseumi (ERM) juht Krista Aru palus end alates 9. novembrist ametist vabastada. Kultuuriministeerium andis sellele nõusoleku.
„Kollektiiv on noor, arenev, tuleb muutustega kaasa ja usub Eesti Rahva Muuseumisse, seega peaks uuel juhil hea olema töötada,” ütles Aru. Ainsaks kitsaskohaks on tema sõnul töötajate palk. „See on nii väike, et raske on inimestele silma vaadata, sellega lihtsalt ei ela enam ära.”
Aru sõnul oli ametivahetus tema ja ta pere isiklik otsus. „Ministeeriumiga saan suurepäraselt läbi ja nad on teinud kõik, mis nende võimuses, et ma jääksin,” lisas Aru.
Kultuuriministeeriumi kantsler, samuti peagi ametist lahkuv Siim Sukles iseloomustas Arut kui väga võimekat ja valdkonnale pühendunud juhti. Alates 2006. aastast ERM-i direktorina töötanud Arul tekkis ta enda sõnul soov ametist lahkuda pärast seda, kui Euroopa Komisjon hoone rahastamise taotluse tagasi lükkas. „Tundsin ja tunnen end veel siiani süüdlasena, et seda raha ei tulnud,” ütles Aru. „Oleks pidanud oskama rohkem ette näha, olin aga liiga kindel, et ERM on seda väärt, ja nii kõik läkski.” Tänavu otsustati, et uue maja ehitamist hakkab rahastama kultuurkapital ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts võtab enda peale ehituse korraldamise. Kuna alates oktoobrist lähevad ka ERM-i praegused kinnistud Riigi Kinnisvara valdusse, jäävad kõik haldusküsimused edaspidi muuseumi vastutusalast välja.
Kuna valmis on saanud ka hoone püsinäituste põhiprojektid, otsustas Aru, et muuseumi juhi vahetuseks on just paras aeg. „Et anda uuele juhile veidi sisseelamisaega, kuni ehitust korraldatakse,” lisas ta. „Kui sellesse ehitamisprotsessi siseneda, siis tuleks lõpuni olla.” Maja projekti edasiseks kärpimiseks ei näe ta enam võimalust. „Projekt on tervik, seda on kohendatud, kuid siiski püütud terviklikkust säilitada. Kui seda hakata lõikuma või kokku suruma, kaotab see oma võimsuse, suursugususe ja ka sisulise võimekuse.”
„Tahaksin uuesti hakata tegelema Eesti ajakirjanduse ajalooga, seda uurima ja õpetama,” ütles Aru. „Arvan, et tunneme oma kultuurilugu halvasti. Mulle meeldib mõelda ja arutada ja vastuseid otsida, aga direktorina pole selleks aega jäänud. Abikaasa töötab Saksamaal, eks ma tahan temaga rohkem koos olla. Kuidas see elu täpselt olema saab, on mul raske vastata.”
Ministeerium korraldab uue direktori leidmiseks avaliku konkursi. Seni täidab ametikohta muuseumi praegune peavarahoidja Riina Reinvelt.
Uuele juhile paneb Aru südamele, et see usuks Eesti Rahva Muuseumi ideesse ja hoiaks oma inimesi. „Mina olen kohati ERM-ile ikka liialt autoritaarne juht olnud,” tunnistas Aru. „Mingil ajal oli seda ka vaja, aga mitte kogu aeg. Uuel juhil poleks seda aga üldse vaja, sest ERM on hea.”
Muuseumi senine lugu
1909 – Eesti Rahva Muuseumi asutamine.
1922 – luuakse ERM-i direktori ametikoht, muuseum kolib Raadi mõisahoonesse.
1940 – ERM-ist lahutatakse kirjandusmuuseum, ERM jätkab ENSV riikliku etnograafiamuuseumi nime all.
1944 – muuseum jääb Raadi majast ilma ja kolib Veski tänavale.
1993 – toimub uue hoone konkurss, mille võidab Ra Luhse ja Tanel Tuhali kavand „Põhja konn”.
1996 – riigikogu kohustab valitsust ERM-i valmis ehitama.
2003 – eksperdid valivad uue maja asukohaks Raadi.
Jaanuar 2006 – ERM-i direktoriks saab Krista Aru.
Jaanuar 2006 – uue korraldatud konkursi võidab Dan Dorelli, Lina Ghotmehi ja Tsuyoshi Taneci projekt.
2011–2012 katsed rahastada projekti Euroopa turismitoetustest kukub läbi.
Juuni 2012 – kultuurkapitali nõukogu otsustab, et ehitust hakatakse rahastama riiklikult olulistele ehitusobjektidele ettenähtud summadest, millega ehitati valmis ka Kumu.
September 2012 – RKAS kuulutas välja uue peahoone ehitushanke.
Oktoober 2012 – Krista Aru paneb ameti maha.
