Lugemisaasta eesmärk on tuua inimesed raamatute juurde tagasi. 2004. ja 2006. aastal tehtud kultuuritarbimise uuringud näitasid lugemuse pidevat langust, eriti noorte seas.

Ma loodan, et lugemisaastaga suudame vähemalt teadvustada, et lugeda on oluline. See ei anna lihtsalt lugemismõnu ja teadmisi, vaid tegelikult ka sõnavara, eneseväljendusoskuse. Kui kuulata, mida räägivad õpetajad, siis üldiselt ei oska paljud noored enam ennast väljendada, sõnavara on kehvem, keerulisi lauseid ei osata enam kirjutada. See loomulik oskus tuleb ainult lugemisega.

•• Defineerime lugemise.

Jutt käib ikkagi raamatutest, ka e-raamatutest, sinna alla käib ilukirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus laiemalt.

•• Mis kujul see teavitustegevus toimub?

Veebruari lõpus teeme ETV-s ühe kampaania, kus tuntud inimesed selgitavad, miks on oluline lugeda. Käidavatesse kohtadesse tulevad välireklaamid, koolidesse ja raamatukogudesse pannakse samuti plakatid. Mujal maailmas on selliseid kampaaniaid tehtud ja neil on olnud hea mõju. Ameerikas propageerisid lugemist filmi- ja sporditähed, Suurbritannias kasutati lavastatud paparatsopilte kuulsustest raamatut lugemas...

•• Reaalsus on, et meie raamatukogud ei jaksa omavalitsuste toe vähenemise tõttu enam uusi teoseid osta.  

Tegelikult midagi peaksid ikka saama, umbes pool raamatukogude komplekteerimisrahast tuleb riigilt ja teine pool omavalitsustelt. Kurb on see, et esimene asi, mis nende eelarvest maha tõmmatakse, on kultuur, sealhulgas raamatukogud. Ma ei teagi, kas selles suhtes saab midagi teha, sest räägi palju sa tahad, koha peal otsustatakse ikka nii, nagu endale õigem tundub. Aga mida saame teha, on ärgitada inimesi ise tegutsema. Oleme teinud üleskutseid luua raamatuklubisid, korraldada ka väikestes kohtades raamatuvahetusi, kirjandusõhtuid. Tagaside on tugev, mõnelgi pool on sellele kohe juba ka mõeldud. Näiteks hakkas seltskond tublisid inimesi käima diakooniahaiglas raamatuid ette lugemas.

Emakeeleõpetajate seltsi ja kirjanike liidu koostöös käivitus programm „Kirjanikud kooli”, mis on jätk kirjanike tuuridele raamatukogudes. Toetame ka raamatukogude üritusi. Need summad ei ole küll suured,

10 000 krooni maakonna kohta, aga midagi nad saavad ikkagi ära teha.

•• Kuidas kavatsete massimeediat kasutada?

Vikerraadios tuleb suvel spetsiaalne kirjandussaade „Mida sina viimati lugesid?”, mida teeb Urmas Vadi. 28. juunist hakkab pihta, argipäeviti on eetris 30 saadet. Suvel on inimesed eeldatavasti suvilas ja mujal puhkamas ja sel ajal kuulatakse päris palju raadiot. Saade läheb ka Klassikaraadiosse. Sügisest tuleb saate kordus, nii et kes suvel ei kuula, see ilma ei jää.

Ministeeriumi eelarvevahenditest tuleb ka Raadio 4-s igakuine kirjandussaade, kus tutvustatakse eesti kirjandust laiemalt. Aga Vadi saates räägivad kirjanikud neile olulistest eesti autoritest. Siis jätkuvad ETV luuleminutid...

•• Rääkige palun veel üritustest.

Kõige intensiivsem aeg on maikuus, kui 6.–9. mail toimub korraga kolm üritust, Tallinna kirjandusfestival HeadRead, Tartu kirjandusfestival Prima Vista ja Balti raamatumess. Postimehes hakkab kaks korda kuus ilmuma kirjandusürituste kalender. Tahame näidata, kui palju kirjandusüritusi kogu Eestis toimub, et ei oleks nii, et räägitakse ainult Tallinnast, Tartust ja ehk veel mõnest kohast. Teeme ka väikeste kohtade üritustele tasuta reklaami.

•• Kirjanduse propageerimine kõlab hästi, aga kas see ei peakski olema kultuuri- ja hariduspoliitika loomulik ja püsiv osa?

Arvan, et seda tulebki pidevalt teha. Lugemisaastal eelistamegi selliseid tegevusi, mis jäävad kestma, needsamad raadiosaated ja luuleminutid jäävad ju arhiivi, neid saab uuesti kasutada, vaadata-kuulata. Ja väga paljud tegevused – nagu „Kirjanikud kooli” –, mis praegu alguse saavad, lähevad tegelikult edasi.  Kirjanike muuseumid korraldavad rändnäitusi ja üritustesarju, mis samuti jätkuvad.

Ja eelkõige tahame ikkagi panna raamatukogude ja koolide aktiivsed inimesed mõtlema, et nad edaspidigi selliseid asju teeksid.

Omalt pool saame siin kaasa aidata, näiteks toome siia Jonathan Douglase, Suurbritannia National Literacy Trusti direktori, kes on selliseid kampaaniaid Suurbritannias läbi viinud – et vahetada kogemusi ja ideid.

•• Mis võiks olla lugemisaasta õnnestumise kriteerium? Lugejate arvu suurendamine?

Ei saa niimoodi protsendiga võtta, et näiteks tõsta 20%, see oleks suhteliselt utoopiline. Et kirjandust argielus rohkem märgataks… Seda on hirmus raske mõõta. Kuidas sa tuvastad, et kodudes hakatakse lastele rohkem raamatuid ette lugema? Aga just see on üks meie ees­märkidest.

•• Korraldajate loetelus on terve hulk väärikaid institutsioone. Kuidas näiteks aitab teid kirjastuste liit?

Kirjastuste liit korraldab Balti raamatumessi. Kirjastuste jaoks on meil välja töötatud spetsiaalne logo, mida saab tänavu ilmuvatesse raamatutesse trükkida. Vastutasuks küsime samast teosest kaks eksemplari. Sellest moodustub auhinnafond, mida saame oma­poolse toetusena üritustekorraldajatele jagada – kui tahetakse teha konkursse või tahetakse näiteks tublimaid lugejaid tunnustada. Kirjastused on sellega rõõmuga nõus, sellega on hästi kaasa tuldud.

•• Raamatukogude ja koolide tagaside on tugev?

Jah, suur ja igapäevane. Saan kümneid kõnesid, e-postkast on täiesti umbes.

•• Ja saate neile ka vastata, et jah, hea mõte, anname raha ja teeme ära?

No ma ei saa neile alati öelda, et meil on raha. Tihti võin vastata, et saan neile anda meeneid ja selliseid asju. Ja võin osutada, kelle poole pöörduda. Alati ei tahetagi raha, vaid küsitakse nõu ja kontakte.

Vaata ka:

lugemisaasta.ee

lugemisaasta.blogspot.com