Kuhu köök kappab?

Praegu vormib toidutrende kindlasti majandussurutis, mis toob au sisse palju ausat ja lihtsat kraami. Enam pole ressursse, et vigurdada. Toiduspetsialistid on toonud välja selle aasta toidukultuuri trendid.

•  Klassikalise hommikusöögi (munad, peekon, röstsai) söömine ka näiteks lõuna ajal, mis on enamasti odavaim viis kõht täis saada. Üldse mängib muna – nii keedetult kui ka praetult – toidulaual olulist rolli.
•  Aasia supid ja nuudliroad muutuvad üha popimaks. See on seotud nii üldise Aasia esiletõusuga kui ka nende roogade odavusega. Ka vahetavad paljud Aasia köögi fännid kvaliteetse toore kala hinna tõusu tõttu kallinenud sushi märksa odavamate aasiapäraste alternatiivide vastu.
•  India köök ei ole enam vaid friikidele! Pärast aastaid kestnud ägedat India-turismi on valgustatud valged tasapisi kodudesse tagasi saabumas ning võtnud kaasa sealse ülivürtsise toidukultuuri. Maitseainet garam masala võib nüüd leida ka kõige väikekodanlikemast köökidest.
• Gluteiinivabade toodete populaarsuse kasvu taga on peamiselt tervisekultus ja staarid, kes on otsustanud loobuda jahu- ja teraviljatoodetest. Kõhutäielt oodatakse üha enam funktsionaalsust (baktereid ja tervislikke lisandeid).
• Uued maitsed, millega meelitatakse lõputult uuejanust klienti, on lavendel, chimichurri (Ladina-Ameerika maitsesegu), suitsumaitse, vahtrasiirup ja juba mainitud garam masala. Ka oodatakse kaktusemaitseliste toodete imbumist Ladina-Ameerika turult Ameerika ja Euroopa tavatarbijani. Restoranides peaks eksootikat lisama näiteks Peruu köögi mõjudega.
• Kõige trendikamateks fruktideks on valitud hurmaa ja tähtvili.
• Ingver jätkab vallutusretke. Nüüd peaks see krehvtine juurikas jõudma ka kokteilidesse ja õllesse.
• Rasketel aegadel suureneb alati alkoholitarbimine. Kuid juuakse vähem baarides ja rohkem kodus.
• Koduses köögis peaks olema enam askeldamist ja restoranidesse jõutakse vähem. Kuid see ei ole pelgalt rahapuudusest tekkinud sundseis – inimesed naudivad üha enam koduseid sööminguid pere, sõprade või televiisori seltsis. Eelistatakse lihtsalt valmivat ja odavat toorainet, nagu pasta või kana.
• Restoranides on ühel taldrikul koos vähem toiduaineid ja valmistamisviise. Üldse peaks road olema lihtsamad ja ausama maitsega. Ka peaks aurutatud ja keedetud toit domineerima grillitud-garneeritud roogade üle. Üha enam pakutakse fikseeritud hinnaga mitmekäigulisi söögikordi.
• Lihtsad valmispakitud supermarketitoidud võidavad üha enam populaarsust tänu soovile säästa nii väljas söömise raha kui ka aega.
• Ökoloogiliselt puhas ja kodune tooraine saab supermarketites üha enam riiuliruumi, osaliselt kindlasti tänu hirmule geneetiliselt muundatud toidu ees.
• Tervislikud vahepalad – müslibatoonid või näkileivad – asendavad üha enam küpsiseid ja koogikesi.
• Vastukaaluks üldisele tervislikkusele ja kokkuhoiule peaks väga hästi minema valitud luksustoodetel. Sest pärast nädalapikkust kasinust soovitakse end ka millegi šikiga premeerida – olgu selleks siis jogurtijäätis või Raffaello kommid.
• Kuna paljudes riikides (nt USA ja Uus-Meremaa) keelatakse ära suure suhkrusisaldusega gaseeritud jookide (Coca, Sprite jt) müümine koolides, tõuseb mineraalvee osakaal.