Kui õde armub
Selles tegutseb küll üks hispaanlasest armuke, ent loo südames on pigem romaani peategelased: neljakümnele lähenevad kaksikõed Frances ja Elizabeth.
Frances ja Lizzie, nagu teda kutsutakse, on koos üles kasvanud. Neil on korralikud Briti keskklassi vanemad, kelle elu ontlikkuse sirmi taga ei olegi nii üheselt mõistetav. Ema jättis tütred lapsepõlves terveks aastaks maha ja käis hipide radu, isal on abielu kõrvalt teine naine – seda asjaolu pole kunagi saladuses hoitud ja see teine naine on lastele ka ema eest. Ja mingil veidral kombel on õed vaat et teineteise vastandid. Nende elud on käinud hoopis eri radu.
Pole lihtne lugu
Pole vast ootamatu, et see väike samm viib õdede elud sisseharjunud rajalt kõrvale. Lizzie elu see esialgu kuigi palju ei mõjutagi, pigem heidab maailm nende teele korraga terve hulga kokkusattumusi. Ühekorraga tulevad majandusraskused, tunded, küsimused selle kohta, mida elult tahta ja mis see õnn üleüldse on. Kas õed suudavad teineteise erinevustega leppida? Kas nad leiavad selle, mida otsivad? Mõlemad peavad tahes-tahtmata olema valmis suurteks muutusteks.
Joanna Trollope (snd 1943) on kirjutanud üle 30 raamatu. Eesti keeles on neid seni koos „Hispaania armukesega” ilmunud neli, kõik neist tänapäevased ajaviiteromaanid, kuid Trollope’i sulest on ilmunud ka ajaloolisi romaane ja ajalooline teos inglise naiste kohta.
Tuntuks sai Joanna Trollope eelkõige 1990-ndatel, kuid tema viimane romaan ilmus 2014. aastal. Ise on ta öelnud, et pole kindlasti lüüriline kirjanik ega pea oma teoseid intellektuaalseteks, aga need on head ja selged. Sedasama võib öelda ka „Hispaania armukese” kohta: tegu pole lihtsakoelise ega etteaimatava looga, ent teemad, mida raamatus käsitletakse – perekond, laste, vanemate ja õdede vahelised suhted, armastus, igapäevaelu –, on tuttavad ja mõistetavad meile kõigile.