Hoidsid sa oma debüütkogu meelega nii kaua vaka all, et debüüt nii äge tuleks?
Vaka all ei hoidnud; kõik tekstid olid poogen.ee-s mustanditena olemas. Kes käisid seal lugemas, juhtisid tähelepanu aspektidele, mille peale ise ei tulnud, ka vigadele; sain kirjugi, kus kirjutaja väitis, et tema perekonnas on sarnane juhtum, mõni ka tänas, mis oli kena ja huvitav.
●●
Luulekogu järelsõna andmetel olla Asko Künnap vihjanud, et sa oled Tartu vaimu kandja või nii. Milles võiks seisneda Tartule eriomane mõtteviis 2011. aasta lõpu seisuga?
Siin on probleem, et Kressa vahendab Roostet, kes vahendab Künnapit. See on telefonimäng ning teade seepärast nii ehk nii vigane – peab Künnapi käest küsima, mis ta täpselt mõtles. „Tartu vaimu kandja” on loosung, ja loosungid määratlustena on ohtlikud. Tartu pole enam hansalinn, Rail Baltic saab sealt ilmselt mööda minema, vaieldakse tollijaama üle, planeeritakse ringteed ümber linna, teaduskonnad hiilivad kesklinnast välja. Kõik see juhib „elu” minema – teisalt on Tartul lennujaam ja Venemaalt käivad naised seal sünnitamas. Samuti on linnal pidev sissevool tudengite näol. Väga palju on Tartus uue sajandi jooksul muutunud, eks õunte pealt paista, kas ja millist kasu muutustest on.