Tallinna kinos Sõprus esilinastub homme mängufilm, mille eestikeelne pealkiri on “Jane Austeni tõrjutud tunded”, originaalis aga on filmi nimi “Jane’iks saamine” (“Becoming Jane”). Miks teha numbrit pealkirja tõlkest? Ehk sellepärast, et olles linateose ära vaadanud, tuleb nentida, et hoolimata kaunitest kaadritest ja ilusatest inimestest, ei saa me tegelikult siiski teada, kuidas Jane’ist sai kirjanik Jane.

Filmi tegevus toimub 1795. aastal ja noor Jane (Anne Hathaway) pannakse fakti ette, et temasugusel majanduslikult mitte eriti kindlustatud daamil oleks aeg endale vaadata üks korralik mees. Abikaasa kandidaat Mr Wisley (Laurence  Fox) on – nagu arvata võib – üsna igav tükk, erinevalt sarmikast, kuid vaesest juuratudengist Tom Lefroyst (James McAvoy). Nagu säärastel puhkudel ikka, lööb keelatud armastus lõkkele ja vaataja näeb, kuidas noortevaheline vaimselt stimuleeriv suhtlus aitab nutikal neiul leida ennast kirjanikuna ja  aastate jooksul kirjutada oma nimi kuldtähtedega kirjandusklassika taevasse.

Film elust suurem

Briti reÏissöör Julian Jarrold on toonud kinolinale loo, mille janeaustenlikest motiividest võib kõige enam välja lugeda vihjeid “Uhkusele ja eelarvamusele”. Miks mitte, kui võtta eelduseks, et kirjanik paneb ikka oma raamatutesse tükikese iseendast, eriti kui arvestada, et Austeni isiklikust kirjavahetusest on säilinud väga vähe.

“Jane Austeni tõrjutud tunnete” tugevaimaks trumbiks on head näitlejatööd ja hingematvalt ilusad Iirimaa maastikud. Anne Hathaway saab rolliga kenasti hakkama ja James McAvoygi esineb oma tuntud headuses. Mr Wisley osas astub üles tuntud briti veterannäitleja James Foxi poeg Laurence Fox, kes samuti teeb niivõrd sümpaatse rolli, kui tema mängitud tegelase karakter võimaldab.

Vanemat generatsiooni kehastavad igati teenekad näitlejad Julie Walters ja James Cromwell Jane’i vanematena ning Maggie Smith kõrgi Lady Greshamina, luues oma mänguga täiusliku tausta, mis aitab vaatajal saada sotti tollastest kommetest ja moraalinormidest.

Kuid rääkides filmi sisust, tuleb nentida, et õigus on ühel välismaisel arvustajal, kes teravmeelselt nentis ümberlükkamatut tõika. Filmi Jane on juba algusest peale kirjanik, kes liigutab sulge kaunis toas akna all. Päris Jane aga kirjutas kõik oma surematud teosed keset perekondlikku tohuvabohu kusagil suvalises nurgas. Jah, mitte ilmaasjata ei arutlenud Virginia Woolf ligi sada aastat tagasi, miks oma toa puudumine pole lasknud naistel ennast väljaspool kodu realiseerida.

Võtkem siis arvesse, et Jane Austenist sai inglise kirjandus-klassika absoluutsesse tippu kuuluv autor, kelle romaane analüüsitakse tänapäeval koolkonniti ja kelle teoste ekraniseerimisele ei näi lõppu tulevat, ning aktsepteerigem fakti, et suure kirjaniku elu interpreteering võib olla suurem elust endast.

“Jane Austini tõrjutud tunded”

ReÎissöör: Julian Jarrold

Osades: Anne Hathaway, James McAvoy, Julie Walters, James Cromwell, Maggie Smith

Sõpruses 13. juunist