Kuidas pärandada ja pärida – lühike algõpetus
Juhtum A
Kalle saab surma, jätmata maha testamenti. Mees oli lahutatud ja elas uue elukaaslasega vabaabielus. Eelmisest abielust oli tal üks tütar. Muude järglaste ja abikaasa puudumise tõttu pärib tütar seaduse kohaselt kogu Kalle vara.
Juhtum B
Heidi heidab hinge. Tema korterist leitakse kaks aastat tagasi tehtud ja kehtetuks muutunud omakäeline testament, mistõttu Heidi vara jaotatakse seaduse järgi. Heidi lähimad sugulased on ema ja õde, Heidi surnud isal oli teisest abielust üks poeg. Kui Heidi mõlemad vanemad oleksid elus, jaotataks pärand nende vahel võrdselt. Nüüd aga läheb pool varast tema emale ning teine pool jaotatakse isa laste – Heidi õe ja poolvenna – vahel.
Juhtum C
Leida lahkub meie hulgast. Seadusjärgseid sugulasi tal pole, testamendiga on Leida kogu oma vara jätnud naabrimees Kaupole, kes oli teda paar korda nädalas vaatamas käinud. Kriminaaluurimine tuvastab, et Kaupo käsi oli Leida surmas mängus. Naabrimees pistetakse trellide taha ja ka pärandist võib ta suu puhtaks pühkida – tahtlikult ja õigusvastaselt pärandaja surma põhjustanu loetakse pärismiskõlbmatuks. Muude pärijate puudumise tõttu läheb kogu Linda vara tema surmapaiga omavalitsusüksusele ehk Paide linnale.
Juhtum D
Traagiliselt lahkunud leskmees Vello jätab oma tütre testamendiga pärandist ilma ja laseb kogu kolmemiljonilise vara jaotada kahe poja vahel. Vastavalt Virve taotlusele antakse talle sundosana kätte pool varast, mille ta oleks saanud testamendi puudumise korral, ehk pool miljonit krooni. Ülejäänud 2,5 miljonit jaotatakse kahe poja vahel võrdselt. Seda juhul, kui Virve ei nõua, et pärandi suuruse arvutamisel arvestataks ka kingitusi, mida isa on vendadele viimase kolme aasta jooksul sundosa vähendamiseks teinud – vastupidisel korral seisab perel ees pikk ja põnev kohtuvaidlus.
Uued reeglid
Pärimine tähendab surnud inimese vara, õiguste ja kohustuste üleminekut kellelegi teisele. Pärija peab arvestama, et pärandi hulka kuuluvad alates järgmisest aastast ka kadunukese võlad ja paremaid palasid sellest välja noppida ei lubata. Kui pärandi suurusest võlgade katmiseks ei piisa, peab pärija need ise kinni maksma või tõesndma inventuuriga pärandvara pankroti. Enne võlgade katmist lubatakse lahkunu pärandisse kuuluva raha eest siiski maha matta, samuti kaetakse sellest ülalpeetavate ühe kuu elamiskulud.
Oluline muudatus on, et kui te ise pärandist ei loobu, loetakse, et olete selle vastu võtnud. Nii et kui mõni kõiketeadjast perekonnaliige või tuttav teile kinnitab, et pärandit võib kätte saada alles pool aastat pärast pärandaja surma, siis nii ei ole see juba ammu. Pärand avaneb pärandaja surmapäeval ja siiani kehtiva korra järgi kehtestab loobumise või vastuvõtmise tähtaja notar. Alates järgmisest aastast tuleb pärijal keeldumisest juba kolme kuu jooksul märku anda. Põrsast kotis siiski ostma ei pea, pärijal on seaduslik õigus teada, mida ta vastu võtab.
Pärandi iseenesliku omandamise süsteem on uue seaduse üks enim kritiseeritud punkte. Samuti põhjustavad paksu verd ja tulevikus ilmselt põnevaid kohtuvaidlusi paragrahvid, mille kohaselt ei ole pärimisõigust pärandajast testamendi koostamise järel lahutanud või lahutamas oleval abikaasal. Võib arvata, et mõnigi inimene, kes oma eksabikaasast surmani hoolis, muutuks asjade sellisest käigust kuuldes üsna pahuraks. Testamendi puudumise korral jääb juba lahutatud või lahutuse sisse andnud abikaasa igal juhul ilma. Testamendi olemasolu korral jääb ta pärijaks, kui saab eeldada, et kadunuke poleks lahkumineku tõttu oma meelt muutnud. Millistel alustel selliseid eeldusi tehakse, selgub juba tulevastes inetutes kohtuduellides.
Kes pärivad
Pärandaja võib alates 2009. aastast olla vähemalt 15-aastane inimene. Pärimiskõlblik on iga füüsiline ja juriidiline isik, ka enne pärandaja surma eostatud inimloodet loetakse pärimisseaduse mõttes õigusvõimeliseks isikuks. Pärimisdokumentide puudumise korral rakendatakse seadust, mille kohaselt pärivad esimeses järjekorras lahkunu lapsed (nende surma korral lapselapsed), teises vanemad (nende surma korral nende lapsed jne) ja kolmandas vanavanemad (nende surma korral nende lapsed jne).
Kui pärandajal on lapsi, pärib lesk koos lastega, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Kui pärandajal lapsi ei ole ning pärivad ta vanemad ja nende järglased, saab lesk poole pärandist. Sama suure osa saab ta ka siis, kui pärimise järjekord on läinud pärandaja vanavanemate ja nende järglaste kätte; sel juhul pärib lesk ka surnud vanavanema osa. Kui seadusjärgne pärija testamendiga pärandist ilma jäetakse, võib ta nõuda sundosa, mis moodustab poole saamata jäänud pärandi väärtusest.
Testament
Testament võib olla notariaalne või kodune. Üldiselt on koduse testamendi tegemisel mõtet vaid siis, kui surm tõepoolest õlale koputab, sest selline dokument aegub juba poole aasta jooksul. Kodust testamenti kirjutades võite kohale kutsuda kaks teovõimelist ja testamendis mittemainitud tunnistajat, kes kirjutavad teie järel dokumendile alla. Tunnistajad testamendi sisu teadma ei pea. Teine võimalus on kirjutada testament algusest lõpuni oma käega ja sellele ise alla kirjutada. Tunnistajaid sellisel puhul kutsuma ei pea.
Kindlam on siiski teha testament notari juures ja seda ka seal hoida. Kui te ei soovi, et notar teid testamendi koostamisel aitaks, võite lasta enda tehtud testamendi sisu notariaalselt tõendada või jätta see kinnises ümbrikus notari juurde hoiule.
Testamenti võite tühistada pärimislepingu või uue testamendiga, koduse testamendi tühistamiseks piisab ka kaminast või paberihundist. Kui varasem ja hilisem testament on vastuolus vaid osaliselt, jäävad ülejäänud varasema testamendi osad kehtima.
Abikaasad võivad teha ühiselt vastastikuse testamendi, millega nimetavad teineteist pärijaks või teevad vara suhtes muid korraldusi. Pärast ühe abikaasa surma vastastikuse testamendi sisu muuta ei saa.
Pärimisleping sõlmitakse notari juures pärija ja teise isiku või isikute vahel. Pärija saab sel viisil siduda päranduse vastuvõtmisega lisakohustusi. Pärimislepingu kaudu on seadusjärgsel pärijal võimalik ka pärandist loobuda.
Muid viise vara jaotada
Tahtmata kedagi ebaausale käitumisele õhutada, tuleb nentida, et oma vara teistele jaotamiseks on võimalik kasutada – ja sageli ka kasutatakse – muidki viise kui pärandamine. Kinkeleping on ühepoolne tehing, millega kinkija annab soovitud osa oma varast lihtsalt ära. Eakas inimene võiks enne korteri kinkimist ikkagi üheksa korda mõõta, isegi kui ta usub, et uus omanik kannab tema eest surmani hoolt. Sellisel juhul tuleks teha vähemalt eluruumi võõrandamise leping, millega kaasneb eluaegne ülalpidamiskohustus.
Enne ja nüüd
Pärimine antiikmaailmas
•• Antiikaja tava jättis päranduse üldjuhul vanimale pojale või jaotati lahkunu vara meesliini pidi. Ometi oli ka erandeid.
•• 400 aastat enne meie ajaarvamist oli rivaalitsevatel Kreeka suurlinnadel Ateenal ja Spartal üsna erinev pärimissüsteem.
•• Spartas oli näiteks ka naistel õigus lahingus hukkunud või vanadusse surnud mehe varandust ja maad pärida. Sellist praktikat mujal Kreekas ette ei tulnud. Pärimine eeldas muidugi naise kuulumist valitsevasse klassi. Et naiste roll muistses Spartas oli üldse märksa aktiivsem kui nende kaaslastel mujal Kreeka linnades, siis ei tähendanud see mitte üksnes pärimisõigust, vaid andis naistele maa ja vara kasutamiseks kõik samad õigused ja vabadused, mis olid meestelgi. Ehk siis müüa, kinkida ja pärandada.
•• Kui Ateenas möödus kogu naiste elu meeste eestkoste all, siis näiteks Spartas läks kogu lahkunu vara jagamisele kõigi poegade ja tütarde vahel. Tütar võis ka üksinda pärida kogu vara, kui see oli lahkunu soov.
Rassistlik testament
•• Mõne kuu eest läbis õigusalast internetiportaali juura.ee juhtum, kus tütar oli vanaisa testamendist välja jäetud põhjendusega, et ta otsustas oma elu siduda mustanahalise mehega.
•• Mureliku pärija kommentaar oli järgmine.
•• “Lugu lühidalt selline. Suri mu vanaisa ja testamendiga jättis mu õele ja vennale päris korraliku päranduse. Mis minu jaoks eriti solvav, siis oli ta testamenti kirja pannud, et jätab minu ja kõik minu järeltulijad pärandusest ilma, sest ma olevat “saanud järglased ahviga ja ei vääri seetõttu mingit vara, mida tema on oma pika elu jooksul kogunud”.
•• Õhku jäi küsimus, kas rassistlikku testamenti on võimalik vaidlustada, kui teised testamendist kasu saajad pole nõus vanaisa pärandust jagama, või jääb lahkunu soov pühaks.
Pärimissegadused kuulsustega
Heath Ledger
•• Aasta alguses ravimite üleannuse tõttu surnud näitleja Heath Ledgeri päranduse üle käivad vaidlused siiani.
•• 28-aastane Ledger jättis testamendi järgi kogu oma vara vanematele ja õdedele. Kuid testament jättis välja tema tütre ja endise naise, sest dokument oli vormistatud enne lapse sündi.
•• Mängu on tulnud noorelt surnud näitleja kaks onu, kes on välja astunud selle vastu, et Ledgeri isa oleks tema päranduse haldaja ning näitleja alaealine tütar saaks samuti oma osa pärandusest.
•• Sugulased väidavad, et neil ei ole asjaga seotud oma huvisid, kuid nad kahtlevad näitleja isa võimes suuri rahasummasid kontrollida, sest too olevat tuulde lennutanud ka nende ühistelt vanematelt päritud varanduse.
Anna Nicole Smith
•• Aasta eest segastel asjaoludel surnud endine Playboy modell Anna Nicole Smith jättis testamendiga kogu vara oma surnud pojale. Smith oli saanud miljonäriks pärast oma raugaeas abikaasa, Texase õlimiljonär J. Howard Marshall II surma. Nüüd käivad Smithi miljonite pärast kohut õlimiljonäri lapsed esimesest abielust, Smithi teine abikaasa ja tema alaealise tütre eestkostjad.
Antia Roddick
•• Tänavu surnud Body Shopi poeketi asutaja Antia Roddick täitis oma testamendis lubaduse jätta kogu oma vara heategevuseks. Roddick jättis testamendiga oma lapsed kõigest ilma. Kuigi Roddick oli varem teatanud, et ei kavatsegi kellelegi midagi pärandada, vaid kavatseb kogu raha heategevuseks annetada, tegi ta siiski oma perekonnale suures rahalises väärtuses kingitusi. Kuid Inglismaa seaduste järgi on rahalised kingitused maksuvabad vaid juhul, kui kinkija elab veel seitse aastat pärast ülekande tegemist. Roddicki ootamatu surm muutis tema järelejäänud vara nulliks. Pärast 51 miljoni naela kinkimist heategevuseks läks järelejäänud 0,6 miljonit naela maksude tasumiseks.
Barron Hilton
•• Ka seltskonnatibi Paris Hiltoni vanaisa Barron Hilton on lubanud jätta kogu oma vara heategevuseks. Parisele tähendaks see umbkaudu 2,2 miljardi dollarilist ninanipsu.
