Kuidas säästa ilma hoiupõrsata?
Kuidas säästa kõhutäie pealt 4000 krooni?
Väljas söömine on luksus. Kui keskmine lõunasöök maksab väljas 70 krooni, siis kulub igal tööpäeval lõunat süües kuu jooksul 2100 krooni.
Kui seda kulutust ei anna kuidagi kõrvale lükata, siis mõtle läbi, mida sa sööd. Prae asemel söö suppi. Ja salatit ostes võiks mõelda, kas 100 grammi riivitud porgandeid tasub osta kilohinnaga.
Võta poodi minnes alati oma kott kaasa. Poes maksab kilekott keskmiselt kaks krooni. Paberkott neli krooni. Kolm korda nädalas poes käies kulutad nii aastas ainuüksi ebavajalike kottide peale 300–600 krooni.
Tee koduloomadele ise süüa. Selleks sobivad kõikvõimalikud söögitegemise jäägid ja rupskid.
Kuidas võita kütuse pealt 500 krooni?
Kui näiteks auto kütusepaak on 50-liitrine, siis kulub selle täitmiseks üle 750 krooni. Kui igapäevased autosõidud ära jätta ja kasutada enam ühissõidukeid, siis jääb kütusearve vähemalt poole väiksemaks ja säilivad närvid. Nende väärtus on aga hindamatu.
“Tšau, mis teed?” maksab 6000 krooni
Mobiiltelefoniga rääkimine on muutunud iseenesestmõistetavaks. Kui näiteks kuu keskmine kõnearve on 500 krooni, siis kulub aastas telefoniga rääkimiseks 6000 krooni. Kui tihti on aga keegi nõus maksma 6000 krooni selle eest, et saaks tuttavale öelda: “Tšau, mis teed?”
Eesti on ju väike tubli põhjamaa e-riik, kus tehakse moodsa tehnoloogia vallas tiigrihüppeid. See omakorda tähendab, et igas kontoris ja asutuses on internet olemas. Kui töö või teadmisjanu just väga peale ei pressi, siis võib kulutuste, aja ja närvide kokkuhoidmiseks interneti kodust mõneks ajaks üldse välja lülitada.
E-posti ja põnevaid lehekülgi saab kasutada ka avalikes internetipunktides või raamatukogudes. Kogudes on muuseas võimalik ka uusi teadmisi omandada, ja üldjuhul tasuta.
Maksa üks kord 1000, mitte neli korda 500
Ostes iga kuu 500 krooni eest suvalisi riideid, kulutad kvartalis 1500. Ostes korra ühe kvaliteetsema riideeseme, maksad 1000. Vahe on selles, et odavam riideese või kingapaar vajab suure tõenäosusega iga hooaja järel väljavahetamist. Nii maksad kokkuvõttes ikkagi rohkem. Osta kvaliteetset kaupa või külasta second-hand-kauplusi.
Valgus maksab
45 krooni päevas
Ära hoia ka kodus olles sees rohkem lampe, kui vaja. Üks 60-vatine elektripirn kasvatab kuu jooksul ööpäev läbi põledes keskmiselt 45-kroonise arve.
Televiisorid, raadiod ja muud seadmed võtavad ooterežiimil olles aasta jooksul paraja peotäie kroone. Ja oma sõna ütlevad elektriarvesse ka külmkapid. Külmkapi õige temperatuur on +5 ja sügavkülmal –18 kraadi. Iga sellest kõrvalekalduv kraad tarbib ligi viis protsenti enam energiat.
Puhas võit
Võit 4000
•• Väljas söömise pealt +2000
•• Kile- ja paberkottide pealt +40
•• Loobu suitsetamisest +600
•• Jäta ära iganädalased kõrtsiskäigud +1000–2000
•• Loomatoit +500
Võit 800
•• Internet +100–500 krooni
•• Telefoniarvet piirates kõige vähem +200 krooni
Peotäis säästunippe (interneti abiga)
•• Määra igaks nädalaks summa, mida võid eri väljaminekute puhul kulutada; kontrolli iga nädal eelarve täitmist, vajaduse korral tee muudatusi.
•• Vali soodsaimad teenusepaketid, sh sellised, mille hinda saad ise mõjutada.
•• Pese pesu ja küpseta nädalavahetusel ja öisel ajal, kui elekter on odavam.
•• Ära osta bensiinijaamadest, sest seal on kaup 15–25 protsenti kallim.
•• Ära osta lotopileteid.
•• Jälgi toidupoes alati kaupade kilo-, mitte tükihinda.
•• Soeta sooduskaardid.
•• Joo kraanivett.
•• Võta vastu vanaema pakutud hoidised.
•• Ära viska taarat minema, vaid tee see rahaks.
•• Võimaluse korral käi kinos ja teatris päevastel seanssidel või etendustel – siis on piletid odavamad kui õhtul.
